Ulo Lepik
(
11. juulil
1921
Tartu
?
12. veebruar
2022
) oli eesti
matemaatik
ja mehaanikateadlane,
Eesti Teaduste Akadeemia
liige (alates 1993).
Lopetas 1940. aastal
Hugo Treffneri Gumnaasiumi
. Samal sugisel astus ta
Tartu Ulikooli
matemaatika-loodusteaduskonna matemaatika osakonda. Sojategevuse tottu katkes oppetoo kahel korral ning ulikool onnestus lopetada alles 1948. aastal fuusika erialal. 1943. aasta suvel arreteeriti ta Saksa voimude poolt, hiljem mobiliseeriti Saksa sojavakke, oli ka sojavangis.
Kandidaadivaitekirja kaitses ta 1952, aastatel 1956?1958 oli doktorantuuris
Moskva Ulikooli
juures, kus 1959 kaitses doktorivaitekirja.
Alates 1947. aastast oli Ulo Lepik olnud Tartu Ulikooli oppejoud, labides ametiredelil tee assistendist
professorini
.
Professorikutse sai 1960. aastal. Aastatel 1959?1990 oli Ulo Lepik Tartu Ulikooli teoreetilise mehaanika kateedri juhataja ning alates 1996 oli ta Tartu Ulikooli
emeriitprofessor
. Olnud kulalisprofessor mitmes riigis.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti 1993. aastal mehaanika alal, kuulus akadeemias informaatika- ja tehnikateaduste osakonda.
Ulo Lepik oli ulemaailmselt tunnustatud teadlane
mehaanika
ja optimeerimise alal. Tema teadustoo peasuunad olid elastsete-plastsete varraste, plaatide ja koorikute arvutamine, lainikute rakendamine integraalvorrandite ja evolutsioonivorrandite lahendamiseks. Ta tootas valja uusi arvutusmeetodeid nii
staatilise
kui ka
dunaamiliste koormuste
juhuks. Suur osa tema toost on seotud ka konstruktsioonide optimaalse projekteerimisega. Usna korges eas, peale 70ndat eluaastat, vaimustus Ulo Lepik
kaoseteooriast
ja hiljem
Haari lainikutest
ning nende rakendamisvoimalustest diferentsiaal- ja integraalvorrandite lahendamiseks, tema kaasautorluses ilmus veel 2014. aastal Springeri kirjastuses monograafia.
Ulo Lepiku juhendamisel kaitsti 13 doktori- ja kandidaadivaitekirja. Ta oli mitme rahvusvahelise erialase teadusorganisatsiooni liige ning Vilniuses valjaantava ajakirja
Mathematical Modelling and Analysis
toimetuskolleegiumi liige. Mitme valismaise teadusuhingu liige.
Ta avaldas trukis ligi 250 teadusartiklit, kolm monograafiat ning on paljude korgkooliopikute autor ja kaasautor.
Ta avaldas kaks malestusteraamatut ("Lagunevad riigid", 1997 ja "Tartu Ulikool minu elus", 1998).
- Teoreetiline mehaanika : [opik korgemate koolide fuusika ja matemaatika erialadele] / Ulo Lepik, Lembit Roots. Valgus, 1971.
- Kaos ja kord / Ulo Lepik. Tartu Ulikooli Kirjastus, 1997.
ISBN 9985562372
- Kaoseraamat : [opik] / Ulo Lepik, Juri Engelbrecht. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999.
ISBN 9985502353
- Haar wavelets : with applications / Ulo Lepik, Helle Hein. Springer, 2014.
ISBN 9783319042947
Tema pojad on matemaatik
Rein Lepik
[
viide?
]
ja majandusteadlane
Toivo Lepik
[
viide?
]
, pojapoeg on finantsanaluutik
Kristjan Lepik
.
[4]