Tenzin Gyatso sundis talupoja peres
Tiibeti
kirdeosas
Amdos
,
Taktseri
(?????????) kulas, mis tema sunniajal kuulus juba
Hiina
Qinghai
provintsi. Tema sunninimi oli
Lhamo Dhondrub
.
Kaheaastaselt labis ta katsed, mille pohjal ta tunnistati XIII dalai-laama
Thupten Gyatso
taaskehastuseks, palvis dalai-laama tiitli ning sai nimeks
Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso
(luhendatult
Tenzin Gyatso
). Dalai-laama on
Gelukpa
(kollasemutsiliste) koolkonna eestseisja, keda peetakse
Tiibeti budismis
korgeimaks vaimulikuks juhiks,
bodhisattva
Avalokite?vara
reinkarnatsiooniks
.
Tenzin Gyatso kolis
1939
koos perega
Lhasasse
, kuid tema noorusajal, kuni aastani
1950
taitsid dalai-laama ilmalikke, Tiibeti valitseja kohuseid, regendid. Ta elas Potala palees ja dalai-laamade suveresidentsis Norbulingkas. Kuueaastaselt alustas Tenzin Gyatso valjaopet, saamaks buda mungaks. 11-aastaselt kohtus ta austerlase
Heinrich Harreriga
, kes tutvustas talle elu valjaspool Tiibetit. Harrer viibis dalai-laama lahikonnas kuni
1952
. aastani ning Tenzin Gyatso ja Harrer jaid sopradeks kuni viimase surmani
2006
. aastal.
1959
. aastal lopetas dalai-laama oma opingud, saades buda filosoofias Lharampa kraadi, mis ligikaudu vastab doktorikraadile.
1940. aastatel
sailitas dalai-laama regentide valitsetud Tiibet faktiliselt soltumatuse Hiinast, kuid parast
Guomindangi
luuasaamist tungisid kommunistliku
Hiina Rahvavabariigi
vaed
1950
. aastal Tiibetisse.
1950?
1951
viibis dalai-laama
Indias
maapaos, kuid 1951. aasta mais saavutati labiraakimistel Hiina valitsusega kokkulepe, et Tiibet saab Hiina Rahvavabariigis
autonoomia
. Tenzin Gyatso kohtus mitmel korral ka
Mao Zedongiga
, kes tegi temast Hiina parlamendi liikme ja puudis teda enda mojule allutada. Seejarel oli dalai-laama
Tiibeti
ametlik juht kuni martsini
1959
, mil ta parast tiibetlaste ulestousu brutaalset mahasurumist koos tuhandete pogenikega Lhasast Indiasse siirdus. Dalai-laama seadis end sisse
Dharamsalas
(
Pand?abi osariigis
), kus ta moodustas Tiibeti eksiilvalitsuse, saades selle juhiks.
1963
. aastal vottis ta vastu demokraatliku pohiseaduse, mille pohjal kutsuti kokku parlament ja moodustati valitsus. Hiina valitsus kehtestas dalai-laamale elamiskeelu ja lubas selle tuhistada siis, kui ta hoidub Tiibeti iseseisvuse taotlemisest. Dalai-laama deklareeris, et ei naase kunagi Tiibetisse marionettvalitsejaks ning noudis siseasjades omavalitsust ja Tiibeti sundhiinastamise lopetamist.
1988
. aastal teatas dalai-laama, et tunnustab Tiibeti jaamist Hiina Rahvavabariigi osaks, kuid see peab saama ulatusliku autonoomia, mis tagab Tiibeti rahva, kultuuri ja usu sailimise. Seejarel algasid labiraakimised Hiinaga tema naasmise ule Tiibetisse, kuid pole Hiina vastuseisu tottu siiani lahendust leidnud. Hiina valitsus vaidab, et dalai-laama taotleb siiani Tiibeti eraldamist Hiinast, kuigi Tenzin Gyatso on seda korduvalt eitanud. Hiina valitsuse poliitika jaikuse tottu tekitavad dalai-laama visiidid Euroopasse ja Ameerikasse poliitilisi komplikatsioone, Hiina nouab poliitikutelt dalai-laamaga kohtumiste tuhistamist.
2011
. aasta martsis teatas Tenzin Gyatso, et loobub Tiibeti eksiilvalitsuse juhi kohast, jaades siiski korgeimaks vaimulikuks juhiks. Ta arvas ka, et komplitseeritud poliitilise olukorra tottu voib dalai-laama jargmine reinkarnatsioon aset leidmata jaada.
Dalai-laama on edendanud religioonidevahelisi dialooge ja uksteisemoistmist. Ta on korduvalt kohtunud
paavstide
ja teiste kristlike kirikute juhtidega, aga ka juudi ning islami korgvaimulikega.