Pihkva on oblasti halduskeskus ja haldusjaotuse raames toimib ka Pihkva rajooni halduskeskusena, kuigi rajooni koosseisu ei kuulu. Pihkva linn on haldusuksus, mille staatus on vordne rajoonide omaga.

Elanike arv muuda

• 175 724 (1979)
• 203 789 (1989)
• 200 000 (2005)
• 197 000 (2006)
• 194 600 (1. septembril 2007) ^[2]
• 194 200 (2008)
• 193 000 (2009)
• 191 800 (2010)
• 210 340 (2020)
• 189 300 (2023)

Rahvuslik koosseis muuda

Rahvaloenduse alusel oli 2010. aastal linnaelanikke koosseisus 93,9% venelasi ; 1,9% ukrainlasi ; 1,1% valgevenelasi , 0,4% armeenlasi . Loenduse andmetel elas linnas ka 154 eestlast , mis oli 0,08% elanikest. ^[3]

Pihkva on rohke korghaljastusega linn, parkide ja haljasalade kogupind on ligikaudu 40 hektarit.

Linnas paiknevad muuhulgas Linnapark, Pu?kini nimeline kultuuri- ja puhkepark, Pihkva joe park, Riia park, Kutuzovi aed, ehitajate park, langenud kangelaste skvaar , atraktsioonide park, botaanikaaed, lastepark, dendropark jt. ^[4]

   Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu

Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hoimud. Arheoloogiliste uuringute alusel on teada, et 10. ? 11. sajandil elasid piirkonnas idaslaavlaste hulka kuulunud krivit?ite hoim, aga ka soome-ugri, balti ja skandinaavia hoimude esindajad. ^[5] Varasem asula kujunes hiljem linnaks.

Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmamainitud 903 . aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvurstile Igorile toodi Pihkvast Olga- nimeline naine. ^[6] Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et juba 862. aastal Truvori rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult moista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis hoidis enda kontrolli all Narva joelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru. ^[7]

Kiievi-Vene riigi koosseisus oli Pihkva Pihkva vurstiriigi keskus, kuid laks 1136. aastal Novgorodi vurstiriigi voimu alla. ^[8]

Pihkvalased osalesid koos Riia piiskopi ja riialastega ka sojaretkedel Eestisse (1210/1211. aasta talvel Soontaganasse ). ^[9] 1212. aastal tungisid sakalased Lembitu juhtimisel Pihkvasse ja ruustasid linna. ^[10] 1240. aastal hoivasid linna Saksa ordu vaesalgad, kuid 1242. aastal vallutas Aleksandr Nevski linna tagasi. ^[8]

14. ? 16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvurstiriiki .

Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml , mille katus havis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Robnitskaja torn ^[11]

1510 . aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvurstiriigiga .

Aastatel 1562?1582 toimunud Vene-Poola sojas piiras aastatel 1581 ? 1582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sojavagi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.

Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn .

Aastatel 1852 ?1862 rajati laiaroopmeline Peterburi?Varssavi raudtee . Raudtee pikkus oli koos haruliinidega 1280 km. Raudtee trass kulges labi Gatt?ina , Luga , Pihkva, Ostrovi , Potalovo , Re?itsa , Dunaburgi , Vilno , Landvarovo , Grodno ja Białystoki .

Pihkva oli oluline kaubanduskeskus, 1914. aastal sai linn oma elektrijaama ja elektritrammiliini.

Aastatel 1918?1920 toimunud Eesti Vabadussoja ajal maipealetungi kaigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti vaed ning andsid seejarel ule linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee vaekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn uuesti Punaarmee katte.

Teise maailmasoja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vagede poolt okupeeritud.

Linnas paikneb rohkelt ettevotteid, nende seas:

• AVAR (ОАО "АВТОЭЛЕКТРОАРМАТУРА"), mis tegeleb elektriseadmete tootmisega soiduautodele, veoautodele, bussidele ja traktoritele (releed, lulitid, kaitsmed, jm elektroonikatooted);
• Ettevote Elementum (ООО "Элементум") toodab kulmutuskappe, soojuspumpasid ja soojusvaheteid.;
• Tehas Zavod Tolt?it (ЗАО "Завод Точлит") on spetsiaaliseerunud valutoodetele ( legeeritud terased , malm );
• Omblusvabrik Slavjanka (ЗАО "Псковская швейная фабрика ?Славянка“") mille kaubamark on Truvor jt.

Pihkvast 6 kilomeetrit kagus asub Pihkva rahvusvaheline lennujaam , mida kasutatakse ka sojavaelennuvaljana.

Pihkvas paiknevad ka

• Venemaa Foderatsiooni ohudessantvagede 76. kaardivae ohudessantdiviis , konekeeles Pihkva dessantdiviis . ^[12]
• 2. uksik spetsnazi brigaad (2-я отдельная ордена Жукова бригада специального назначения)
• 334. soja-transpordi-lennuvae polk (334-й Берлинский Краснознаменный военно-транспортный авиационный полк) Il-76MD , Il-78 , Il-76MD-90A

Pihkval on jargmised sopruslinnad ^[13]

7. juulil 2019 kanti UNESCO maailmaparandi nimistusse 10 Pihkva ajaloolist ehitist, sealhulgas Peaingel Miikaeli kirik (Церковь Михаила Архангела с Городца), Kosmase ja Damianose kirik (Церковь Козьмы и Дамиана с Примостья), Pihkva Jumalailmumise kirik (Церковь Богоявления), Snetogorski kloostri Jumalaema Sundimise kirik (ансамбль Снетогорского монастыря: собор Рождества Богородицы), Ristija Johannese kirik (Собор Рождества Иоанна Предтечи) jt. ^[14]

• Pihkva arhitektuurikoolkonna kirikud

• Pihkva veebileht