Esimesed inimtegevuse jaljed Palermo kandis, sealhulgas koopajoonised , parinevad pleistotseenist 10 tuhat aastat tagasi.

734 eKr rajasid foiniiklased tanapaeval Palermona tuntud asula loodusliku sadamakoha kaldale. Sel ajal elasid Ida-Sitsiilias sikanid , kes Thukydidese andmeil saabusid saarele Purenee poolsaarelt , voib-olla Katalooniast .

Seejarel koloniseerisid Sitsiilia louna- ja laaneranniku kreeklased , kes aga pohjarannikul olevat Palermot ei hoivanud. Kreeklased kutsusid sadamat nimega Panormus , mis tahendab koigi sadamat (vihje heale sadamakohale).

Palermo laks foiniiklaste jareltulijate ja parijate Kartaago valdusse. 276 eKr vallutas linna Pyrrhos ning kuigi ta soja Rooma ja tema tollase liitlase Kartaago vastu kaotas, jai Palermo kreeklaste kolooniaks . Kuid juba Esimeses Puunia sojas laks Palermo 251 eKr Rooma valdusse ja jai roomlastele enam kui 700 aastaks.

Kui Rooma riik lagunema hakkas, hoivasid vandaalid 440 Palermo oma kuninga Geiserichi juhtimisel. 488 vallutasid Palermo idagoodid Theoderich Suure juhtimisel. Butsantsi vaejuht Belisarius hoivas kogu Sitsiilia 535 .

831 algas moslemite vallutus Sitsiilias, mis kestis kristlaste tugeva vastupanu tottu aastani 904 . Moodustati Sitsiilia emiraat , mille pealinnaks sai Palermo ? seni oli Sitsiilia tahtsaim linn olnud Surakuusa . Emiraadi ajal muutus Palermo nii kauniks, et voistles Cordoba ja Kairoga . 1050. aastaks elas Palermos 350 tuhat inimest ja ta oli Euroopas suuruselt teine linn Cordoba jarel, kus oli 450 tuhat elanikku.

Normannid tungisid Sitsiiliasse 1060 ja emiraat loppes 1072 . Palermo elanike arv oli langenud 150 tuhandeni, kuid ta oli tousnud Euroopa suurimaks linnaks, sest Cordoba elanike arv oli langenud veelgi rohkem. Palermo oli aastatel 1130?1266 Sitsiilia kuningriigi pealinn. Kristlaste voimu ajal Palermo allakaik jatkus ja 1330. aastaks oli linnas 51 tuhat elanikku. Jargnesid musta surma aastakumned, mil elanike arv veelgi langes.

1194 . aastal laks Sitsiilia Saksa-Rooma riigile , Saksa-Rooma keisri Heinrich VI sissetungiga oma naise Costanza nimel, kes oli Sitsiilia kuninga Roger II tutar. Costanza ja Heinrich voitsid lopuks ja kuningriik laks aastal 1194 Hohenstaufenitele , kelle dunastia valitses Saksa-Rooma riiki. 1266 ? 82 kuulus linn Kapetingide valitsejadunastia hulka kuuluvale Anjou Charlesile , seejarel Aragonile .

1479 . aastal laks kogu Sitsiilia Aragoni krooni valitsejatele, kes valitses saart kuni 1713 ja 1717 ?1718. Savoia valitses saart 1713?1717 ja 1718 ?1720 ning Austria 1720 ?17 34 . Seejarel kuulus saar taas Hispaaniale, kuni Giuseppe Garibaldi selle 1860 . aastal vallutas. Ta sisenes Palermosse 27. mail 1860. Parast rahvahaaletuse korraldamist sai Sitsiilia 1861 osaks Itaalia kuningriigist .

• Palazzo Reale ehk Palazzo dei Normanni
• Palermo toomkirik
• San Giovanni degli Eremiti ( 1132 ? 1148 ), normanni kirik, mis peegeldab islami arhitektuuri traditsioone
• La Martorana kirik
• Santa Caterina kirik
• Gesu kirik
• La Magione kirik
• Oratorio di San Lorenzo ; pisike palvela Puha Franciscuse ja Puha Laurentiuse elu kujutava stukkdekooriga
• Villa Giulia
• Parco della Favorita

Palermos on tuupiline Vahemere kliima kuiva ja kuuma suvega ning sooja ja vihmase talvega. Teistel aastaaegadel on monusad soojad temperatuurid. Suvi on kuiv ja kuum, uldiselt vaga kuum, kuigi tihti tuuline tanu meretuulele.

Harvadel juhtudel voivad Aafrika kuumad tuuled viia temperatuuri ule 45°C ning ohuniiskuse tase voib langeda isegi alla 15%. Talvel on soojematel paevadel ule 20°C.

Kohalikus koogis on vaga tuupiliseks tanavatoit, mida leidub laialdaselt igal pool. Il panino con la milza (pornaga voileib), mis valmistatakse searasvas praetud porna- ja vasikakopsudest ning mida saab suua schiettu (lihtne) voi maritatu (caciocavallo voi ricotta voi molema juustuga) moel, il panino con panelle (voileib soolaste praetud kikerhernejahust viiludega) koos crocchega (pehmed praetud kartulipuree tukid). Vaga populaarne on ka Palermo pitsa variant nimega sfincione : valmistatud tomati, sibula, caciocavallo juustu ja oliivioliga. Teised tuntuimad tanavatoidud on stigghiola, frittola ja caldume .

Vaga levinud on ka nn kohalikud pirukad, sealhulgas: calzoni, ravazzate, rizzuole, rollo , ja kuulsad arancine (praetud riisipallid, mis on taidetud tavaliselt kas liharaguu voi singi-juustu seguga).

Foiniiklased nimetasid Palermo linna Zyziks (tahendab lille ). Praegune nimi tuleneb vanakreeka sonadest π??, pas , "koik" ja ?ρμο?, hormos , "sadam", "suur sadam" ning roomlastega sai Palermo nimeks Panormus . Araablaste haalduse jargi sai linn nimeks Balarm ning Palermo voeti loplikult kasutusele uusajal.

• Palermo lennujaam ? Palermo rahvusvaheline lennujaam
• Kauba- ja reisisadam

Palermos on jalgpalliklubi U.S. Citta di Palermo . See klubi mangib alates 2004 . aasta sugisest Serie A -s. Klubi parimad tulemused Serie A-s on 5. kohad aastail 2006 , 2007 ja 2010 , Itaalia karikavoistlustel finaalipaas aastail 1974 , 1979 ja 2011 ning UEFA karikasarjas paas 16 parema hulka 2006.

Klubi kodustaadion on Renzo Barbera staadion , mis avati 24. jaanuaril 1932 ja parast 1990 toimunud viimast umberehitust mahutab 36 349 pealtvaatajat. Sellel staadionil toimusid 1990. aasta jalgpalli MM-i F-alagrupi need mangud, mis ei sisaldanud Inglismaa jalgpallikoondist .

• Palermo ulikool