Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajarjel tekkinud gaasiliste susivesinike segu , mis asub maakoore tuhikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan .

Tekkimise jargi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfaariliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termotuumseks. Maagaas on harilikult tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele jargnenud muundumisel geokeemiliste tegurite mojul.

Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates ( naftagaas ) voi gaasikondensaadiga ( gaasikondensaadigaasid ) voi eraldi gaasimaardlates (kuiv polev gaas). Vahemal maaral ka soemaardlates kaevandusgaasina . Maagaasi tekib ka margalade , prugimagede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetaielikul lagunemisel. Kuivade polevate maagaaside pohikomponent on metaan , nafta ja gaasikondensaadigaasid sisaldavad margatavas koguses ka korgemaid susivesinikke .

Maagaas kuulub fossiilkutuste hulka. Suurim majanduslik tahtsus on polevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kutusena mootorsoidukites , pliitides ja lokaalsetes kutteseadmetes; samuti keemiatoostuses mitmesuguste toodete ( vaetised , kangad, klaas , teras , plastid , varvid jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja kullaltki keskkonnasobralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kutuse taieliku polemise ilma kahjulike polemisjaakideta . Maagaasi torutransport saastab loodust ? vaheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja mura hulk. ^[1]

Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevotetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja kodumajapidamises. Eestisse tuleb maagaas labi torustike Leedust Klaip?da terminalist ja Venemaalt . ^[1]

Maagaasi eripolemissoojus on olenevalt koostisest 32,5?54,5 MJ/m³. ^[2]

Maagaasi ulemaailmne varu on umbes 15×10 ¹³ m³.

Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil . Neist suurim on Urengoi gaasimaardla , mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas . Seal leidub umbes 10 ¹³ m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene nafta- ja maagaasitoostuse gaasikontsernile Gazprom .

Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Uhendriigid , Kanada , Suurbritannia , Al?eeria , Holland , Norra , Indoneesia , Iraan ja Usbekistan .

Eestis on maagaasi katte saadud Keri , Prangli , Aksi , Kihnu , Rammu ja Koipsi saartelt ning Ihasalu lahest . Gaas on tekkinud viimasest jaavaheajast parinevate taimejaanuste ja turba lagunemisest ning on suletud savikas moreenis asuvatesse vaikestesse laatsedesse . Kihnu puhul aga arvatakse paiknemist aluspohjaliste Devoni savikihtide vahel. Kull on aga Eestis leiduva gaasi hulk vaike ja koostis ebauhtlane ning selle kasutamine ei ole majanduslikult otstarbekas. ^{[3] [4]}