Alates 2002/2003. oppeaastast on korgharidussusteem kolmeastmeline ja jargib Euroopa korgharidusruumi bachelor-master-PhD mudelit.

Korgharidustaseme opped nendel kolmel astmel on jargmised: 1) korghariduse esimesel astmel bakalaureuseope ja rakenduskorgharidusope , 2) korghariduse teisel astmel magistriope ja integreeritud bakalaureuse- ja magistriope ning 3) korghariduse kolmandal astmel doktoriope .

Korgharidusoppesse vastuvotu uldtingimuseks on keskharidus , kuid oppeasutused voivad kehtestada taiendavaid vastuvotutingimusi , naiteks sisseastumiseksamid , riigieksamite tulemused voi vestlus.

Korgharidust andvad oppeasutused jagunevad:
a) avalik-oiguslikeks ulikoolideks ja eraulikoolideks , mis viivad labi opet koigil korgharidustaseme opetel
b) riigirakenduskorgkoolideks ja erarakenduskorgkoolideks , mis viivad labi opet rakenduskorgharidusoppes, kuid voivad seda teha ka magistritasemel.

Lisaks voivad rakenduskorgharidusopet labi viia ka kutseoppeasutused , kellel on oppe labiviimise oigus.

Korghariduses kehtivad erialased oppekavad .

Naiteks elektroonika ja (tele)kommunikatsiooni erialal kehtib praegu uhine elektroonika ja kommunikatsiooni oppekava oppetoo kaigus toimuva spetsialiseerumisega ehk eriala ( elektroonika voi kommunikatsioon ) valimisega. ^{[ viide? ]}

Varem kehtisid mitmete erialade, naiteks automaatika ja telemehaanika , susteemitehnika/arvutisusteemide, elektroonika , telekommunikatsiooni jm jaoks eraldi oppekavad . ^{[ viide? ]}

Korgharidussusteemi reguleerivad Eestis ulikooliseadus , rakenduskorgkooli seadus ja erakooliseadus.

• Korgharidussusteem alates 1. september 2013
• Korgharidussusteem alates 1. september 2011
• Korgharidussusteem alates 1. jaanuar 2010
• Korgharidussusteem alates 2003 kuni 31. detsember 2009
• Eesti korgkoolide loend
• Eesti Korg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur