Sundis opetaja peres.

• 1901?1905 Heine eraprogumnaasium Viljandis
• 1905 ? 1910 Parnu gumnaasium
• 1910? 1914 Peterburi ulikool , romaani-germaani filoloogia eriala
• 1915 ? 1916 Riia Polutehniline Instituut arhitektuuri eriala
• 1916? 1917 sojakool Moskvas
• 1921 ? 1925 Berliini ulikool
• 1926 ? 1927 elas Pariisis
• 1928 omandas Tartu ulikoolis mag. philos. kraadi, vaitekiri oli " Andre Gide ’i stiili struktuur"

1914. aastal parast esimese maailmasoja algust Semper mobiliseeriti ning ta lopetas Moskvas lipnikukooli. 1917. aastal astus 1. eesti polku ja oli Eesti sojavaelaste ulemkomitee liige. Ta oli Eesti sotsialistide-revolutsionaaride partei keskkomitee liige ning 1919?1920 asutava kogu liige.

Vabadussojas teenis suurtukivae tagavara divisjonis, ulendati 12. veebruaril 1920 . aastal Sojavagede Ulemjuhataja kindralstaabi kindralmajor Laidoneri kasuga Sojavagedele nr. 387 leitnandiks 28. augustist 1919 . aastal.

1930 . aastatel tootas Semper Tartu ulikoolis uldesteetika ja stilistika oppejouna, oli Loomingu toimetaja (1930?1940) ja Eesti PEN-klubi esimees (1928?1940).

1940 . aastal astus ta Eestimaa Kommunistlikku Parteisse ja kuulus haridusministrina ka Johannes Varese valitsusse . Kaasas kirjanikke noukogude voimuga koostoo tegijate sekka. Hariduse rahvakomissarina algatas augustis 1940 nn kahjulike raamatute nimekirjade koostamise, luues selleks spetsiaalse komisjoni.

Semper kirjutas 1944 . aastal sonad Eesti NSV humnile , mille meloodia autor oli Gustav Ernesaks .

1940? 1948 oli Eesti NSV hariduse rahvakomissar ja minister, aastail 1941 ?1948 Eesti NSV kunstide valitsuse (sisuliselt kultuuriministeeriumi) juhataja, 1946 ? 1950 Eesti NSV kirjanike liidu juhatuse esimees.

Langes 1950. aastal EKP keskkomitee 8. pleenumi otsusega koos teiste tuntud haritlastega "kodanliku natsionalistina" polu alla.

Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi 22. aprilli 1950 otsusega voeti talt ara Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetus. Teenelise kirjaniku aunimetus taastati Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega. ^[1]

Alates 1962 . aastast alustati tema kogutud teoste (12 koite) valjaandmist.

1965 kirjutatud malestustes moonab, et 1940. aasta riigipoore oli juriidiliselt ebaseaduslik, kuid oigustab seda vaidetava rahva tahtega.

Johannes Semper debuteeris eesti kirjanduse ulevaatega lati ajakirjas Kahwi (1910), esimesed varsid avaldati Noor-Eesti valjaandeis ( 1911 ). Osales ka Tarapita tegevuses.

• "Pierrot" (esikluulekogu, 1917, 1919)
• "Jaljed liival" (esikkogu jarg, 1921)
• "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922 )
• "Hiina kett" (novellikogu, 1918 )
• "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927)
• "Armukadedus" (romaan, 1933 )

Esseistina on Semper suure eruditsiooniga kasitlenud kirjandust, teatrit , kujutavat kunsti , muusikat jm, nt. kogumikud "Naokatted" (1919) ja "Meie kirjanduse teed" (1927). Johannes Semperi "Kalevipoja rahvaluule-motiivide analuus" ( 1924 ) on ainulaadne, psuhhoanaluusil pohinev stiiliuurimus. Tolketoo saavutusteks on Dante Alighieri teose "Uus elu" (1924) ja Victor Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" (1924) eestindusi.

• "Sumbolism ja Saksa romantism" , Noor-Eesti ajakiri nr 1910-1911
• "Noor-Eesti ja kunst" , "Kumme aastat. Noor-Eesti 1905?1915″, 1918
• "Labiloige praegusest Saksamaa vaimuelust" , Kirjandus-kunst-teadus , 1921 , nr 24, 25, 26
• " Kasimir Edschmid" , Looming , 1923 , nr 7
• "Esteetika ja kunstiteaduse kongressilt" , Looming, 1924 , nr 9
• "Paul Morand" , Looming, 1924, nr 10
• "Maurice Barres" , Looming, 1925 , nr 2
• "Itaalia uuemast kirjandusest" , Looming, 1925, nr 5
• "Romain Rolland’i puhul" , Looming, 1926 , nr 3
• "Meie kirjanduse teed" , Looming, 1926, nr 7
• "Mottesuundi tanapaeva prantsuse kirjanduses" , Looming, 1927 , nr 4
• "Elulahedusest ja vaimulahedusest" , Looming, 1931 , nr 4
• "Montaigne" , Looming, 1933 , nr 3
• "Anna de Noailles" , Looming, 1933, nr 5
• "Prantsuse vaimulaad" , Looming, 1933, nr 8
• "Kilde Gustav Suitsu puhul" , Looming, 1933, nr 9
• "Andrei Beloi" , Looming, 1934 , nr 3
• "Andre Malraux" , Looming, 1934, nr 5
• "Reaalsus ja illusioon" , Looming, 1934, nr 9
• "Mottekilde K. A. Hindrey puhul" , Looming, 1935 , nr 6
• "Pilk argentiina kirjandusse" , Looming, 1937 , nr 8
• "Kultuuri paevakusimusi" , Eesti Uliopilaste Seltsi album nr 11, 1940

Aastatel 1962?1978 avaldas Eesti Riiklik Kirjastus (hiljem Eesti Raamat ) Johannes Semperi teosed 12 koites:

• I koide. Luuletused (1962)
• II koide. Romaan "Kivi kivi peale" ( 1963 )
• III koide. Romaan "Armukadedus", novellid "Oed" ja "Umbrohi"( 1964 )
• IV koide. Romaan "Punased nelgid" ( 1965 )
• V koide. Reisikirjad ( 1966 )
• VI koide. Novellid ja naidendid ( 1967 )
• VII koide. Motterannakuid (artikleid ja esseid) I ( 1969 )
• VIII koide. Motterannakuid II ( 1971 )
• IX koide. "Motterannakuid III" ( 1977 ); koostanud ja jarelsona "Johannes Semperi osast eesti kirjandusliku motte arengus" kirjutanud Erna Siirak
• X koide. "Luulerannakuid (luuletolkeid) I" ( 1975 ); koostanud Nigol Andresen
• XI koide. "Luulerannakuid II" ( 1976 ); koostanud Nigol Andresen
• XII koide. "Malestused" ( 1978 ); koostanud ja jarelsona "Johannes Semper kui memuarist" kirjutanud Erna Siirak

• Riigivanema kirjandusauhind romaani "Armukadedus" eest (1935)
• Riigivanema kirjandusauhind luulekogu "Tuuleratas" eest (1937)
• Valgetahe V klassi teenetemark ( 1940)
• Eesti NSV teeneline kirjanik ( 1945)
• Noukogude Eesti preemia (1947)
• Lenini orden (1962)
• Eesti NSV rahvakirjanik ( 1964)
• Juhan Smuuli nimeline kirjanduspreemia (1973, postuumselt ilmunud "Lehekulgi nagu lehti puult")

Johannes Semperi nime on kandnud Tartu 8. Keskkool .

Johannes Semper abiellus 1920. aastal Aurora Adamsoniga . Nende tutar oli Lilian Semper .

Johannes Semper oli Eesti Uliopilaste Seltsi liige.

• "Johannes Semper elus ja kirjanduses". Koostanud Ilmar Sikemae . Eesti Raamat . Tallinn 1967
• Erna Siirak . "Johannes Semper". Sari "Eesti kirjamehi" . Eesti Raamat. Tallinn 1969
• Sirje Olesk . "Uhe kohanemise lugu: Johannes Semper" ? artiklikogumik "Todede vankuval muuril". Eesti Kirjandusmuuseum . Tartu 2002 , lk 89?101
• Tanel Lepsoo . "Intellektuaal muutuvas ajas: Sartre 'i ja Semperi peale moeldes". // Opetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2002 . Tartu 2004 , lk 9?21
• Vaclav Jona?. " Na besed? s estonskym spisovatelem J. Ch. Semperem ". Jiskra, 1957, 93, lk 5

• Johannes Semper Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Ohvitseride andmekogu