Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee
(luhend
EKP KK
; aastatel 1940?1954
Eestimaa Kommunistliku (bol?evike) Partei Keskkomitee
, luhend
EK(b)P KK
) oli
Noukogude Liidu Kommunistliku Partei
struktuuriuksuse
Eestimaa Kommunistliku Partei
korgeim kollektiivne juhtorgan.
EKP Keskkomitee
,
EKP Keskkomitee Buroo
,
EKP KK Sekretariaadi
ja
EKP Parteikontrollikomisjoni
liikmed valiti
EKP Kongressididel
kongressile saadetud
Eesti NSV
uhiskondlike asutuste parteiorganisatsioonide saadikute (delegaatide) hulgast.
- Pikemalt artiklis
Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
,
EKP KK I sekretar
,
EKP KK Sekretariaat
,
Eestimaa Kommunistlik Partei
,
Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused
EKP Keskkomitee asus 1940. aastal aadressil
Pikk tanav
20, 1968. aastast spetsiaalselt keskkomiteele ehitatud hoones
Lenini puiesteel (Ravala puiesteel)
.
EKP KK buroo
muuda
EKP Keskkomitee buroo koosnes 9?11 liikmest ja 3?4 liikmekandidaadist. Keskkomitee buroosse kuulusid parteiaparaadi esindajad, milleks olid KK sekretariaat ja Keskkomitee osakonnad.
Buroosse kuulusid tavaliselt EKP Keskkomitee sekretarid, keda vois olla 3?5, lisaks
Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi
esimees,
Eesti NSV Ministrite Noukogu
esimees, kohaliku sojavae esindaja, tihti
Eesti NSV Ametiuhingute Noukogu
juht ja
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee
esimees, aeg-ajalt EKP KK haalekandja
Rahva Haal
toimetaja ning tavaliselt ka Keskkomitee koige olulisema osakonna juhataja. Tavaliselt oli selleks Partei Organisatsioonilise Too Osakonna juhataja.
Buroo kais koos regulaarselt, igal nadalal, selle istungitel arutati koiki olulisi liiduvabariigi halduskusimusi. Buroo oluliseks tegevusvaldkonnaks olid ka kaadrikusimused ? parteisse vastuvott ja sealt valjaheitmine, olulistele ametikohtadele maaramine jne.
EKP Keskkomitee buroo oli tinglikult kohalik
poliitburoo
. Kui midagi oli buroos arutatud, siis
Eesti NSV Ministrite Noukogu
ei hakanud seda enam arutama, vaid juba otsust ellu viima. Keskkomitee buroo oli liiduvabariigi voimutasandi voimukese.
1920. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1921. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1922. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1924. aasta riigipoordekatse
muuda
EKP KK juhtorganid 1928?1934
muuda
1928. aastal toimus
Leningradis
EKP KK laiendatud
pleenum
, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid. Loodi
EKP KK Poliitburoo
, mis juhendas EKP tegevust Eestis ning
Kommunistliku Internatsionaali
Eesti sektsiooni
buroo ehk Leningradi Buroo, mis teostas sidepidamist Kominterniga ning kuhu kuulusid:
Hans Saks
(1928?),
Friedrich Kiiser
(1928?), Johannes Reesen (1928?),
Johannes Kaspert
(1928?),
Rudolf Vakmann
(1928?). Samal ajal likvideeriti ka
UK(b)P KK
aparaadi koosseisus rahvussektsioonid, sealhulgas ka Eesti sektsioon.
- EKP KK Poliitburoo liikmed:
Hans Poogelmann
(1928?),
Jaan Anvelt
(1928?),
Otto Rastas
(1928?1930),
Richard Mirring
(1930?), KK sekretar. Poliitburoo liikmekandidaadid:
Hans Saks
(1928?),
Rudolf Vakmann
(1928?).
- EKP KK Illegaalne Buroo (1928?1931): IB sekretar Aleksander Saar (Orlov) (1928?1929), IB sekretar
Johannes Paulmann
(1929), IB sekretar
Konstantin Mannikson
(1929?), Irina Ots (1928?),
Nikolai Karotamm
, EKP Tallinna linnakomitee sekretar (1928?),
Karl Sare
(1928?1931) ja EKP Tallinna organisaator
Johannes Eltermann
(1929).
EKP KK juhtorganid 1934?1937
muuda
1934. aastal toimus Leningradis EKP KK augustikonverents, millel reorganiseeriti EKP juhtorganid ning loodi Eestis likvideeritud EKP illegaalsete juhtorganite asemel neutraalses Skandinaavias
parteitoo poliitiliseks ja organisatsiooniliseks juhtimiseks
Skandinaavia Buroo.
- EKP KK liikmed:
Jaan Anvelt
(1934?1937),
Leo Looring
(1934?1937),
Richard Mirring
(Meering) (1934?1937),
Hans Poogelmann
(1934?1937),
Otto Rastas
(1934?1937),
Albert Sakkart
(1934?1937),
Helmi Niineberg
(1934?1937).
- EKP KK Organisatsiooniline Buroo ehk Skandinaavia Buroo ?
Kopenhaagenis
ja
Stockholmis
, mis aastail 1934?1935 kandis EKP Sekretariaadi, aastail 1935?1938
EKP KK Orgburoo
nimetust. Buroo liikmed:
Karl Sare
(1934?1936), Leo Looring (Johannes Meerits), Albert Sakkart.
- EKP KK Valisburoo: juht, KK esindaja
Kominterni TK
juures Richard Mirring (Meering), asetaitja Jaan Anvelt
[2]
.
|
EK(b)P KK 1940. aastal
muuda
?
Sekretariaadi
istungi protokoll number 2
12. septembrist 1940. aastast
- Kohalviibijad: sm-d
Sare
,
Karotamm
,
Lauristin
,
Ruus
,
Sepre
,
Arbon
,
Veimer
,
Unt
,
Kumm
,
Vares
,
Resov
,
Tarkpea
...
- EK(b)P Keskkomitee pleenumi
koosseisust
- sm. Sare
- а) Maarata kindlaks personaalselt jargmine EK(b)P KK liikmed:
- 1.
Sare Karl
-
EK(b)P KK I sekretar
(
1-й секретарь ЦК КП(б)Э
)
- 2.
Karotamm Nikolai
-
EK(b)P KK II sekretar
(
2-й секретарь ЦК КП(б)Э
)
- 3.
Ruus Neeme
- Propaganda ja agitatsioonisekretar (
Секретарь по пропаганде и агитации
)
- 4.
Lauristin Johannes
-
ENSV Rahvakomissaride Noukogu
esimees (
Председатель СНК ЭССР
)
- 5.
Vares Johannes
-
Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi esimees
(
Председатель Президиума Верховного Совета ЭССР
)
- 6.
Kumm Boris
-
Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi
rahvakomissar (
Нарком Внутренних дел ЭССР
)
- 7.
Arbon Hermann
- (
Председатель СПС
)
- 8.
Tarkpea Erich
-
ELKNU Keskkomitee
sekterar (
Секретарь ЦК ЛКСМЭ
)
- 9.
Sepre Oskar
-
Eesti NSV Plaanikomitee
esimees (
Председатель плановой комиссии ЭССР
)
- 10.
Veimer Arnold
-
ENSV kergetoostuse rahvakomissar
(
Наркомлегпром ЭССР
)
- 11.
Keerdo Paul
-
ENSV rahanduse rahvakomissar
(
Наркомфин ЭССР
)
- 12.
Lauristin Olga
- EK(b)P KK instruktor nais- ja kultuuriorganisatsioonides (
Инструктор ЦК КП(б)Э по культуре и женским организациям
)
- Sm Sare EK(b)P KK buroo koosseisu projekti kinnitamisest
- Lulitada EK(b)P KK buroo koosseisu sm-d Sare K., Karotamm N., Ruus N. (juurde kirjutatud tindiga), Lauristin J., Vares J., Kumm B., Tarkpea E.
EK(b)P KK osakondade juhtide kinnitamine
sm. Sare
- Kinnitada osakondade juhtideks jargmised sm-d:
- 1.
Resov Aleksandr
- Instruktorosakonna juhataja (
зав. инструкторским отделом
)“
?
РЦХИДНИ, ф. 17, о. 22, д. 3857
EK(b)P KK juhtorganid, 1940?1941
muuda
1948. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid
muuda
1951. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid
muuda
EK(b)P VI kongressil
, 1951. aastal valitud EK(b)P juhtorganid:
- EK(b)P KK buroo liikmed:
EK(b)P KK Sekretariaadi
6 sekretari ?
Johannes Kabin
, Vassili Kosov, Stepan Derjabin, Dmitri Kuzmin,
Villem Kuusik
,
Leonid Lentsman
;
Aleksei Muurisepp
(
Eesti NSV Ministrite Noukogu
esimees),
August Jakobson
(
Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi
esimees),
Nikolai Harlamov
(
Balti laevastiku
komandor),
Valentin Moskalenko
(Eesti NSV RJM julgeolekuminister) ja
Aleksander Jaanus
(
Eesti NSV Pollumajandusministeeriumi
poliitsektori ulem).
- EK(b)P Keskkomitee liikmed:EK(b)P KK Buroo liikmed,
Joosep Saat
,
Endel Puusepp
jt.
1952. aastal valitud EK(b)P KK juhtorganid
muuda
1954. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1956. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1958. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1959. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XI kongressil
1959. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretarid
Johannes Kabin
,
Georgi Aba?vili
,
Valter Ani
,
Valter Klauson
,
Leonid Lentsman
, Fjodor U?anjov; jt.
- KK buroo liikmekandidaadid: Saaremagi, T?ernikov.
- EKP Keskkomitee liikmed:
Eduard Inti
, Karpov, Undusk, T?epurin, Vladot?in,
Joosep Saat
, Vaino Valjas,
Endel Puusepp
jt.
1960. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1961. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XIII kongressil
, 1961. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretarid: Johannes Kabin, Leonid Lentsman,
Karl Vaino
, Otto Merimaa, Fjodor U?anjov;
Vaino Valjas
(EKP Tallinna linnakomitee I sekretar) jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK buroo liikmed,
Joosep Saat
, Vaino Valjas,
Endel Puusepp
jt.
1964. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XIV kongressil
, 1964. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretarid Johannes Kabin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Otto Merimaa, Fjodor U?anjov; Vaino Valjas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretar) jt.
- EKP Keskkomitee liikmed:
Harald Ilves
, Vaino Valjas jt.
1966. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XV kongressil
, 1966. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK sekretarid Johannes Kabin, Artur Vader, Karl Vaino, Leonid Lentsman, Fjodor U?anjov; Vaino Valjas (EKP Tallinna linnakomitee I sekretar) jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK buroo liikmed, Vaino Valjas,
Alfred Valdov
,
Elmina Otsman
jt.
1971. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XVI kongressil
1971. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretarid, Johannes Kabin,
Konstantin Lebedev
, Karl Vaino, Fjodor U?anjov; Vaino Valjas jt.
- EKP Keskkomitee liikmed: EKP KK buroo liikmed jt.
1976. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XVII kongressil
, 1976. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretarid, Johannes Kabin, Konstantin Lebedev, Karl Vaino, Fjodor U?anjov; Vaino Valjas jt.
- EKP Keskkomitee liikmed (125): EKP KK buroo liikmed,
Kaarel Ird
jt.
- EKP Keskkomitee liikmekandidaadid (65):
1981. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP XVIII kongressil
1981. aastal valitud EKP juhtorganid:
- EKP KK buroo liikmed: EKP KK Sekretariaadi sekretarid Karl Vaino, Konstantin Lebedev,
Vladimir Kao
,
Rein Ristlaan
,
Artur-Bernhard Upsi
;
Pjotr Melnik
? TK
Punane RET
peadirektor (aprillini 1985),
- EKP Keskkomitee liikmed:
Aili Aben
,
Pjotr Vassikov
,
Silvi-Aire Villo
, Ivanov,
Anna Ingerman
,
Ilmar Kallas
,
Valjo Koort
,
Vladimir Renser
,
Endel Paap
,
- EKP KK liikmekandidaadid: Igor Belistov, Ilves, Liiv, Merisalu, Mihhail Murnikov.
1986. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
1990. aastal valitud EKP KK juhtorganid
muuda
EKP revisjonikomisjon
muuda
Varasemad juhtorganid
muuda
-
Pikemalt artiklis
Eesti kommunistliku liikumise ajalugu
Kuna Eestimaa kommunistlik/bol?evike partei moodustus ning arenes orgaaniliselt koos Venemaa sotsiaaldemokraatide/bolsevike parteiga, siis organisatsiooni juhtorganid moodustati ja tegutsesid mitte iseseisvalt, vaid alludes Venemaa
VSDT(b)P
/
VK(b)P
/
UK(b)P
Keskkomiteele ja lahtudes selle direktiivsetest otsustest.
- 1917. aasta kevadel valiti Tallinnas
VSDT(b)P Tallinna komitee
/ VSDT(b)P Pohja-Balti oblastikomitee (
Ревельский комитет РСДРП(б), Северо-Балтийский областной комитет РСДРП(б)
), mille esimeheks maarati
Julius Rossfeldt
ja asetaitjaks
Ivan Rabt?inski
, liikmed:
Stepan Papkov
, Ivan Jegorov. Pleenumite vaheajal juhtis tegevust VSDT(b)P Pohja-Balti buroo (
Северо-Балтийская бюро РСДРП(б)
).
- 1917. aasta
oktoobrirevolutsiooni
ajal oli kommunistliku liikumise juhtorganiks
Eesti Noukogude II Kongressil
valitud
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee
ja relvastatud riigipoorde ettevalmistamise ja labiviimise initsiatiivgrupp
Eestimaa Soja-Revolutsioonikomitee
, mille esimeheks oli
Ivan Rabt?inski
, asetaitja
Viktor Kingissepp
, kelle juhtimisel Eestimaa Soja-Revolutsioonikomitee kuulutas end korgemaks voimuks
Eestimaa kubermangus
ning korvaldas relva ahvardusel seaduslikult maaratud
kubermangukomissari
Jaan Poska
.
- 1918. aasta veebruaris parast Eesti mandriosal okupeerimist Saksamaa keisririigi vagede poolt evakueerusid
VSDT(b)P Eestimaa Komitee
ja
Eestimaa Noukogude Taitevkomitee
Tallinnast koos labi Soome
Noukogude Venemaale
. Kommunistide kontrolli all olevad juhtorganid suutsid voimu hoida
Narvas
kuhu Saksa vaed ei olnud veel joudnud.
Taitevkomitee
esimees
Ants Dauman
.
- 1917. aasta kevadel moodustati
Saksa keisririigi vagede poolt okupeeritud
Tallinnas martsis illegaalne Tallinna komitee (liikmed
Juhan Tippo
,
Johannes Kuppar
,
Julius Schutz
, J. Alasoo jt), aprillis moodustati Tallinna komitee buroo, mille juht J. Tippo ning maikuus Tallinna komitee taitevkomitee, mille juht oli
Rudolf Eige
(?1920).
- 1917. aasta
16. novembril
organiseerisid bol?evistlikud organisatsioonid Tallinnas
konverentsi
, millel oli esindatud 17 parteiorganisatsiooni ja konverents valis keskkomitee koosseisus: V. Kingisepp,
R. Vakmann
,
M. Likemets
,
J. Rastas
,
R. Vennikas
[4]
.
- 1918. aasta mais moodustati Noukogude Venemaal
Petrogradis
Noukogude Venemaale
evakueerunud eesti kommunistidest
Venemaa Kommunistliku (bol?evike) Partei KK
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
, mille esimees oli
Jaan Anvelt
.
- 1918. aasta
29. novembril
1918
Narvas
toimunud
Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee
ja
VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee
uhisel koosolekul kuulutati valja
Eesti Toorahwa Kommuuna
(Eestimaa Noukogude Vabariik), mille juhtorganiks oli
Eesti Toorahva Kommuuni Noukogu
, mis kasutas Noukogude Venemaal esindusena 1919. aasta mais asutatud
Venemaa burood
;
- 1918. aasta detsembrist, keelustati
Eesti Vabariigi valitsuse
kontrolli all oleval territooriumil sisekaitseulema maarusega enamlike organisatsioonide tegevus.
- 1920. aasta
5. novembril
parast
avaliku sojategevuse loppu Noukogude Venemaa ja Eesti vahel
asutati Tallinnas Venemaa Kommunistliku (bol?evike) Partei Eestimaa organisatsioonidest
illegaalne Eestis tegutsenud
Eestimaa Kommunistlik Partei. Kongressil moodustati EKP Keskkomitee, mis juhtis EKP tood kongresside vahel. Samal kongressil otsustati ka liitumine
Kominterni
ehk Kommunistliku Internatsionaaliga, tunnistades end organisatsiooniliselt uheks
Kominterni
sektsiooniks (Kominterni struktuuriuksuse nimetus) ja kasutades esindusena Noukogude Venemaal ?
Venemaa buroo
ehk Valismaa Burood,
Petrogradis
, mis asus aadressil
Nabere?naja Moiki
. VB ulesanne oli sidepidamine Eestis illegaalselt tegutsevate kommunistidega, kaadri ettevalmistamine illegaalseks tooks Eestis ja kommunistliku kirjanduse valjaandmine (ajaleht
Edasi
). VB juht oli
Jaan Anvelt
(?1921),
Engelbert Strauch
(1921?1922).
- Noukogude Venemaal
VSDT(b)P koosseisus tegutsenud eesti paritolu kommunistide keskuseks oli 1918. aastast aga
Venemaa Kommunistliku (bol?evike) Partei KK
Eesti Osakondade (sektsioonide) Keskkomitee
, Petrogradis, aadressil
Nabere?naja Fontanki
, 27. VK(b)P KK Eesti KK juht oli
Jakob Palvadre
. Keskkomitee loomise ajal 1918. aastal kuulusid Keskkomiteesse: Jaan Anvelt, Hans Poogelmann,
Johannes Heintuk
,
Aleksander Jea
,
Anna Leetsmann
. Eesti KK aktivistide hulka kuulusid ka
Peeter Peterson
,
Jaan Ikmelt
.
Valislingid
muuda