Arnold Ruutel on sundinud 10. mail 1928 Laimjala vallas Saaremaal oigeusuliste eestlaste Feodor ja Juuli Ruutli perekonnas. Ta on ristitud oigeusu kirikus ^[1] .

1946?1949 oppis ta Janeda pollumajandustehnikumis , kus kirjutas 17. oktoobril 1946 avalduse Uleliidulise Leninliku Kommunistliku Noorsoouhingu liikmeks astumiseks. Parast pollumajandustehnikumi lopetamist tootas ta Saaremaa TSN Taitevkomitee pollumajandusosakonna, Kuressaare agro jaoskondana vanem agronoomina ^[2] . Hiljem oli Arnold Ruutel Tartu Pollumajanduse Mehhaniseerimise Toostuskooli opetaja.

Seejarel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi pea zootehnik ja seejarel direktor ^[2] . Tartu naidissovhoosi direktori ametis olles lopetas Ruutel too korvalt 1964. aastal Eesti Pollumajanduse Akadeemia agronoomia erialal.

Aastal 1969 ^[2] valiti Ruutel Eesti Pollumajanduse Akadeemia rektoriks, kellena ta lisaks teadusjuhi igapaevaste kohustuste taitmisele tegeles ka teadustooga.

Too korvalt on Ruutel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Ta asutas uhiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostoo Instituudi , mis on oma eesmargiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise.

Arnold Ruutel on ka Rahvusvahelise Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkoige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Noukogude armee jaetud reostusest ja selle tagajargedest ning hoida Eesti jareltulevatele polvedele puhta ning loodussobralikuna. Arnold Ruutel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See uhendus on oma hoole alla votnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning puhendunud vaikesadamate taastamisele ja rajamisele.

• 1949 Janeda Pollumajandustehnikum
• 1964 lopetas too korvalt Eesti Pollumajanduse Akadeemia agronoomia erialal
• 1972 pollumajandusteaduste kandidaat
• 1991 kaitses Venemaal pollumajandusdoktori vaitekirja

• 1949 ? 1950 Saaremaa Toorahva Saadikute Noukogu Taitevkomitee pollumajandusosakonna vanemagronoom
• 1950 ? 1955 armeeteenistus;
• 1955 ? 1957 Tartu Pollumajanduse Mehhaniseerimise Kooli opetaja
• 1957 ? 1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik
• 1963 ? 1969 Tartu Naidissovhoosi direktor
• 1969 ? 1977 Eesti Pollumajanduse Akadeemia rektor
• 1969 ? Eesti Noukogude Sotsialistliku Vabariigi Ulemnoukogu Presiidiumi aseesimees ^[2]
• 1977 ? 1979 EKP Keskkomitee sekretar pollumajanduse alal
• 1977 ? Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee sekretar pollumajanduse alal ja EKP Keskkomitee buroo liige
• 1979 ? 1983 Eesti NSV Ministrite Noukogu esimehe esimene asetaitja
• 1983 ? 1990 Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi esimees

   

   

• 1990 ? oktoober 1992 Eesti NSV Ulemnoukogu (ja parast selle umbernimetamist Eesti Vabariigi Ulemnoukogu ) esimees
• 1991 ? 1992 Pohiseaduse Assamblee liige
• 1993 ? 2001 Rahvusliku Arengu ja Koostoo Instituudi direktor
• 1994 ? 1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees
• 1999 ? 2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees

   

• 2000 ? 2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees
• 1995 ? 2001 Riigikogu liige
• 1995 ? 1997 Riigikogu aseesimees
• 1995 ? 1999 koalitsiooninoukogu esimees
• 1995 ? 1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht
• 1995 ? 1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees
• 8. oktoober 2001 ? 9. oktoober 2006 Eesti president
• 2007 ?... Eestimaa Rahvaliidu auesimees, 2012. aastast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna auesimees

• 1964 . aastal astus Noukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse .
• 1966 ? 1971 oli ta EKP Keskkomitee liikmekandidaat;
• 1971 . aastast EKP Keskkomitee liige;
• 1977 . aastast EKP Keskkomitee sekretar.
• 1983 . aastal valiti ta Eesti NSV Ulemnoukogu Presiidiumi esimeheks. Ta oli Eesti NSV Ulemnoukogu VII ja VIII koosseisu saadik ning Ulemnoukogu Presiidiumi esimees.
• 20. veebruaril 1988 ule kantud televisioonikones kritiseeris ta Balti kusimuse ulestostmist USA poliitikute poolt ning markis muu hulgas: "Teatud osa valismaiste propagandakanalite ning ka monede Ameerika Uhendriikide poliitikategelaste poolt on viimasel ajal eriti teravalt ules tostetud nn Balti kusimus. Selleks kasutatakse 70 aasta moodumist Oktoobrirevolutsiooni voidu tottu voimalikuks saanud omariikluse valjakuulutamisest Baltimaades. Laialdaselt arutatakse tol ajal toimunud sundmusi, pannakse kahtluse alla 1940. aastal toimunud noukogude voimu taaskehtestamine ning Noukogude Liiduga liitumise seadusparasus ning oiguslikkus, puutakse maha kriipsutada koike parastsojajargseil aastakumnetel meie vabariigi elus saavutatut. Siin on igal realistlikult motleval inimesel selge, et mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla, sest see kaiks ju vastu meie rahva praegustele olemuslikele majanduslikele ja sotsiaalsetele huvidele." ^[3]
• Hiljem samal aastal oli tal oma osa Eesti NSV suveraansusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvotmisel ( 16. november 1988) ning ta kogus mujal maailmas tuntust selle deklaratsiooni kaitsjana konfliktis Noukogude Liidu keskvoimudega. ^{[ viide? ]}
• 1990 . aasta martsis sai Arnold Ruutel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ulemnoukogu koosseisu liikmeks ning seejarel valis Ulemnoukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Ruutli kaastegevusel vottis Ulemnoukogu vastu otsuse " Eesti riiklikust staatusest ", milles deklareeriti NSV Liidu riigivoimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati valja uleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks .
• Arnold Ruutel oli Eesti Vabariigi Ulemnoukogu viimane esimees, kuni selle volituste loppemiseni ja vastvalitud Riigikogu ametisse astumiseni oktoobris 1992 .
• 12. mail 1990 loodi Arnold Ruutli algatusel Tallinnas Balti Riikide Noukogu , mis iseseisvusvoitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide uhisrinde loomisel.
• 20. augustil 1991 vottis Eesti Vabariigi Ulemnoukogu vastu " Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest "
• 17. septembril 1991 voeti Eesti Vabariik vastu URO taieoiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline voitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Ruutel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste joudude koondamisel uhise eesmargi nimel.
• 1991 . aastal esines Arnold Ruutel Eesti riigijuhina URO Peaassambleel . 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros URO keskkonnakonverentsil.
• 1991?1992 oli Arnold Ruutel Eesti Vabariigi uut pohiseadust koostanud Pohiseaduse Assamblee liige.
• 1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes esimeses voorus 43% valijate haaltest.
• 1995 . aastal valiti ta rekordarvu haaltega Riigikogu liikmeks, seejarel Riigikogu aseesimeheks.
• 1994 ? 2000 oli Arnold Ruutel Eesti uhe suurema liikmeskonnaga partei Maarahva Erakonna esimees. 1999 . aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit .
• 1995 valiti Arnold Ruutel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.
• 21. septembril 2001 valis valijameeste kogu Arnold Ruutli Eesti Vabariigi presidendiks.
• Vabariigi presidendi ametisse nimetamise tseremoonia toimus Toompea lossis 8. oktoobril 2001 .
• 14. augustil 2006 esines Arnold Ruutel Eesti Keskerakonna erakorralise volikogu ees ning vastas kusimustele. Ta andis nousoleku kandideerida valijameeste kogus teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks. Volikogu valis 94 haalega erakonna presidendikandidaadiks Arnold Ruutli. Ene Ergma sai kolm ja Toomas Hendrik Ilves kaks haalt.
• 23. septembril 2006 valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks kandideerinud Arnold Ruutel kogus 162 haalt Toomas Hendrik Ilvese 174 haale vastu ega osutunud valituks.
• 9. oktoobril 2006 andis ta oma volitused presidendina ule Toomas Hendrik Ilvesele .
• 28. martsil 2007 kiitis Eestimaa Rahvaliidu juhatus heaks tema avalduse, milles ta soovis astuda uuesti erakonda, ja nimetas ta uhtlasi erakonna auesimeheks. Seda ametit pidas ta ka aastatel 2000?2001. Auesimeheks jai Ruutel ka parast Rahvaliidu liitumist Eesti Rahvusliku Liikumisega , mille kaigus kujunes parteist Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ^[4] .
• 2016. aasta presidendivalimiste ajal kutsus ules valima presidendiks Mart Helmet ^[5] .

• 1981 ? 1988 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees; 1989 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
• 1989 ? 2002 B. G. Forseliuse Seltsi esimees; 2002 B. G. Forseliuse Seltsi auesimees
• 1993 asutas Rahvusliku Arengu ja Koostoo Instituudi
• 1993 ? 2001 ulemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president
• 1993 ? 2001 liikumise Hoia Eesti Merd esimees; 2002 "Hoia Eesti Merd" liikumise auesimees
• 1994 20. Augusti Klubi liige
• 1999 MTU Konstantin Patsi Muuseum liige
• 2002 Tallinna Botaanikaaia Soprade Seltsi liige

Eesti Pollumajandusakadeemia rektorina tootades tegeles Ruutel intensiivselt teadustooga . Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja okonoomikat.

Riigijuhtimisega paralleelselt jatkas Arnold Ruutel teadustood, kaitstes 1991 . aastal pollumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley Kolled?i audoktor, Eesti Pollumajandusulikooli emeriitprofessor , Helsingi Ulikooli audoktor, Ukraina Pollumajandusteaduste Akadeemia valisliige, Napoli II ulikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ulikooli audoktor ja Puha Istvani ulikooli audoktor.

Tema sulest on Eestis ja valismaal ilmunud ule saja teadusliku too.

1991 . aastal esines Arnold Ruutel Eesti riigijuhina URO Peaassambleel . 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros URO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

• 1976 Eesti NSV teeneline pollumajandustootaja ^[6]
• 1991 Bentley College'i (USA) audoktor
• 1991 Eesti Pollumajandusulikooli audoktor
• 1993 Eesti Pollumajandusulikooli emeriitprofessor
• 2002 Akadeemilise Pollumajanduse Seltsi auliige
• 2002 Helsingi Ulikooli (Soome) audoktor
• 2002 Ukraina Riikliku Pollumajandusulikooli audoktor
• 2002 Ulemaailmse Rotary liikumise teenetemark
• 2002 Rahvusvahelise Sojavaespordi Komitee ordeni Suurpael
• 2002 Andres Bello malestusmedal nr 1
• 2002 Napoli II ulikooli audoktor
• 2002 Ukraina Pollumajandusteaduste Akadeemia valisliige, akadeemik
• 2002 Akadeemilise Pollumajanduse Seltsi auliige
• 2002 Raoul Wallenbergi Sihtasutuse auliige
• 2002 ?oti Klubi auliige
• 2003 Kaitseliidu Valgeristi I jargu teenetemark
• 2004 Puha Istvani ulikooli audoktor
• 2004 Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ulikooli audoktor
• 2004 Jerevani Riikliku Ulikooli audoktor
• 2005 Ulemaailmse Rotary liikumise aumark
• 2005 Lati Pollumajandusulikooli audoktor
• 2006 Jogevamaa Vapimark
• 2007 Aasta eurooplane
• 2009 Tallinna vapimark
• 2009 Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtahe kavaler
• 2009 Kuressaare linna aukodanik ^[7]

1999
 MTU 
Konstantin Patsi Muuseum
 liige

• 2001 Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemark ^[8]
• 2008 Riigivapi ketiklassi teenetemark ^[9]

• Soome Valge Roosi Ruutelkonna Suurrist ketiga 2001
• Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002
• Norra Kuningriigi Puha Olafi ordeni Suurrist 2002
• Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002
• Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003
• Portugali Prints Dom Henrique 'i ordeni suurkett 2003
• Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003
• Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003
• Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003
• Vene Oigeusu Kiriku Puha Sergi Radone?ski orden 2003
• Kuprose Vabariigi Makarios III ordeni suurkett 2004
• Itaalia Vabariigi Teeneteordeni Suure Risti kett 2004
• Islandi Vabariigi Hauka orden 2004
• Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni kett 2004
• Slovakkia Vabariigi Valge Topeltristi esimese klassi orden 2005
• Lati Kolme Tahe ordeni Komandori Suurrist 2005

Noukogude Liit

• 1964 orden " Austuse mark "
• 1971 Lenini orden
• 1981 Rahvaste Sopruse orden

Arnold Ruutel abiellus Ingrid Ruusiga 1959 . aastal. Ingrid Ruutel on rahvamuusikateadlane. Neil on tutred Maris ( 1958 ) ja Anneli ( 1965 ).

• "70 aastat lahutavad meid unustamatust oktoobrist. Nendest legendaarsetest sundmustest, mis panid aluse uhiskonna progressi uuele ajastule, osutusid poordeliseks momendiks inimkonna ajaloos. Revolutsioonilisele kangelasteole vabanenud rahva saavutuste kaitsele, uue uhiskonna ulesehitamisele kutsus toolisklassi, Tsaari-Venemaa tootajaid ules bol?evike partei eesotsas Vladimir Iljit? Leniniga. Tema loov mote, tema titaanliku tegevuse tulemused, tema kolbeline eeskuju jaavad elama igavesti." (Arnold Ruutli kone oktoobrirevolutsiooni aastapaeva tahistamisel 1987.) ^[10]
• "Eesti areng on kreenis keskuste poole, nuud tuleks seda tasakaalustada." (Arnold Ruutli kone Riigikogus presidendiks vannutamisel, esmaspaeval 8. oktoobril 2001.) ^[11]
• "Oleme joudnud ajastusse, mil inimesed lendavad suurtel kiirustel ja hulgakaupa." ^[12]

• Arnold Ruutli publikatsioonide loend
• Kadriorgia
• 1992. aasta Eesti presidendivalimised
• 1996. aasta Eesti presidendivalimised
• Eesti Vabariigi President Arnold Ruutel

• ^a ? Kuni 1999. aastani kandis erakond nime Eesti Maarahva Erakond .
• ^b ? Kuni 8. maini 1990 kandis nime Eesti NSV XII Ulemnoukogu, seejarel Eesti Vabariigi Ulemnoukogu.

• "Arnold Ruutel sai Eesti uueks presidendiks" Postimees, 21. september 2001
• Argo Ideon: "Ruutel: sona ≪kommunism≫ on minu puhul ulearune" Postimees, 22. september 2001
• "Erakonnad lubavad Ruutli omaks votta" Postimees, 22. september 2001
• "Uus ja vana president" Postimees, 9. oktoober 2001
• Illar Mottus: "President toetub teadlastele" Virumaa Teataja, 9. oktoober 2001
• Urmas Klaas: "Ruutel: voorandumisest paastab poliitikute habitunde taastamine" Postimees, 16. november 2001
• "Kuidas Arnold Ruutli pilt ENEst valja jai" Eesti Ekspress, 21. veebruar 2005
• Allar Viivik: "Suveraansusdeklaratsioon sundis presidendi korteris" Ohtuleht, 16. november 2002
• Postmargid: Eesti Vabariigi president Arnold Ruutel 75/ 272-24.04.03
• "Uus raamat: Tagasiteel tulevikku. August ´91"
• Arnold Ruutli bibliograafia Eesti Rahvusraamatukogu Vabariigi Presidendi bibliograafia andmebaasis
• Arnold Ruutel Eesti Vabariigi Presidendi kodulehel
• Mait Raun : "Arnold Ruutli neli nagu"
• Alo Lohmus : "Ruutel kasutas KGB Desintegraatori kallale" , 29. august 2006
• Aarne Ruben : "Kui asju juhtis raudteemees" Maaleht , 14.september 2006
• Peeter Jarvelaid. Presidendi institutsioon Eesti kultuuris. ? Parnu Postimees, 2014, 30. aprill, lk. 19.
• Juubeli puhul | Arnold Ruutli sugavamotteliste vastuste generaator