Ulestousmispuhad

Ulestousmispuhad ehk lihavottepuhad ehk lihavotted ehk paasapuhad , argikeeles ka munadepuhad ^[1], on kristluses liikuvad puhad, mis algavad esimesel taiskuu puhapaeval parast kevadist pooripaeva (ajavahemikus 22. martsist 25. aprillini).

Puhad malestavad Jeesus Kristuse surnuist ulestousmist parast ristiloomist roomlaste poolt Kolgata mael. See on Jeesuse Kristuse kannatuse malestamise kulminatsioon, millele eelneb 40-paevane paastu-, palve- ja patukahetsusperiood.

Ulestousmispuhade aja arvutamisel kasutavad katoliku ja oigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevuse tottu langevad need ikkagi monel aastal erinevale ajale. Naiteks 2012. aastal algasid ulestousmispuhad vastavalt 8. ja 15. aprillil, 2011. aastal molemal 24. aprillil, 2013. aastal aga vastavalt 31. martsil ja 5. mail. 2018. aastal tahistasid katoliiklased ulestousmispuhade algust 1. aprillil, oigeusklikud aga 8. aprillil.

Paljudes riikides on ulestousmispuhad riigipuhad , kuid nende pikkus erineb riigiti. Eestis on riigipuhaks kuulutatud vaid ulestousmispuhadele eelnev suur reede ja ulestousmispuhade 1. puha. Mitmel pool Euroopas on riigipuha ka ulestousmispuhade 2. puha, kuid Eestis on Riigikogus sellekohased ettepanekud korduvalt tagasi lukatud pohjendusega, et Eestis on kirik ja riik lahus ning Eesti ei ole kristlik riik. ^[2]

Tahendus ja asend kirikukalendris

Ulestousmispuhaga tahistatakse Jeesuse uleloomulikku surnuist ulestousmist, mis on kristliku usu uks peamisi toekspidamisi. ^[3] Kristlik teoloogia leiab, et usu kaudu Jumalasse saavad need, kes teda jargivad, vaimselt ules aratatud ning voimaluse kaia uuel eluteel, samuti lootuse fuusilisele ulestousmisele, et elada koos taevariigis.? ^[4]

Ulestousmispuhadele eelneb kirikukalendris vaikne nadal , mis tahistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sundmusi. Seeparast on vaikse nadala kristlik kombestik vaikne, motlik ja leinaline. Laanekristluses algab vaikne nadal palmipuudepuhaga , kui inimesed tervitasid Jeruusalemma saabuvat Jeesust palmiokstega. Sellel jargnevad suur kolmapaev (leinatakse Jeesuse reetmist), suur neljapaev (tahistatakse viimset ohtusoomaaega), suur reede (malestatakse Jeesuse ristiloomist ja surma) ja vaikne laupaev (Kristuse puhkamine surmas). ^[5]

Ulestousmispuhad seevastu on suur roomuaeg, kuna need tahistavad Kristuse surnust ulestousmist ja inimeste lunastamist. 40 paeva parast ulestousmispuhi (neljapaeval) on taevaminemispuha ehk suur ristipaev. Ulestousmispuhad on kirikukalendri suurimad puhad ^[6]. Siiski on neil oigeusu kirikus kesksem tahendus, kui katoliku kirikus ja protestantlikes kirikutes , kus tahtsamad on joulud .

Kiriklikud tavad

Lihavottemunad

Ulestousmispuhade traditsioonid on kristlikus maailmas erinevad ja holmavad paikesetousu jumalateenistusi, hilisohtuseid valveid, huuete ja paasatervituste vahetamist, risti lilledega katmist, ^[7] lihavottepuhade dekoratsiooniga peakatete kandmist naistel, ringkaike umber kirikute, uhist lihavottemunade purustamist (tuhja haua sumbol) jne. ^[8]

Lihavotteliilia (Lilium longiflorum) on ulestousmise sumbol laanekristluses, see kaunistab traditsiooniliselt kirikute kantsliala sel paeval ja ulejaanud ulestousmispuhade ajal. Ulestousmispuhade liturgiline varv on katoliku traditsiooni jargi valge, oigeusklikel on see hoopis punane.

Katoliku ja oigeusu kirikus loppeb ulestousmispuhadega (lihavotetega) paast ja voib taas liha suua. Ulestousmispuhade traditsioonilised toidud on mitmesugused muna - ja piimatoidud . Uks tuntumaid paasapuhade toite on pasha .

Ulestousmispuhade kombed

Levinuimaks lihavottepuhadega seotud tavaks Euroopa maades ja ka Eestis on olnud munade varvimine, nende kinkimine ja soomine. Nendel puhadel on olnud sajandite valtel palju vabas ohus pidutsemist ja ringiliikumist. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses kaisid noormehed kulapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Muutus tavas toimus noorte leeris kaimise jarel, sest sellest ajast alates pidid hoopis ristilapsed ristivanematele mune kinkima. ^[9]

Urbepuhal ja lihavotte ajal viidi oigeusu kirikutesse onnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Tuppatoodud pajutibud kuulusid lahutamatult puhade juurde. Kui neid ei olnud varem soetanud, pandi nad munadevarvimise ajaks vaasi. Kui oitsesid sinililled, siis toodi nad koos samblaga tuppa. Tavaks on olnud ka ajatada selleks paevaks taldrikul voi kausis muru, millele sai varvitud mune asetada. On valmistatud okstest ja samblast pesi, kuhu on pandud varvitud mune. Lisaks ajatati hiirekorvule mitmesuguseid oksi, millega ehiti tube. ^[9]

Lihavottejanest kujutav munadepuha postkaart aastast 1919

Ulestousmispuhad on tanapaeval tugevalt kommertsialiseerunud, mistottu sageli koneldakse neist kui munadepuhadest, pooramata nende kristlikule taustale erilist tahelepanu.

Ulestousmispuhade ehk munadepuhadega seostub komme varvida mune, neid uksteisele kinkida ja koksida ? voidab see, kelle muna jaab terveks. Munade varvimise tava paritolu kohta on erinevaid seletusi, tapne algus on teadmata. Ilmselt seostub see paastu loppemise ja viljakusmaagiaga .

Lastele raagitakse lihavottepuhade ajal lihavottejanesest , kes peidab oosel majja voi aeda mune voi maiustusi. Janes on uue elu sumbol, sest ta poegib vaga sageli ja arvukalt.

Ulestousmispuhad Eesti rahvakultuuris

Eestis on ulestousmispuhadel mitmesuguseid rahvaparaseid nimetusi: lihavotted, paasapuhad, kevadpuhad, munadepuhad, kiigepuhad ( maausuliste ).

Eesti rahvakalendris algab ulestousmispuhade eelne vaikne (ka suur) nadal urbepaevaga (kirikukombestikus palmipuudepuha). Toid, millega kaasneb palju mura, olid vaiksel nadalal keelatud teha, alustati aga ettevalmistustega lihavottepuhadeks.

Selle nadala neljapaeva nimetati vaikseks neljapaevaks, sest siis reetis Juudas Jeesuse, kes voeti Ketsemane aias kinni. Vaiksel neljapaeval tehti kodus suurpuhastust ja kaidi saunas, et vabaneda koigest vanast ja halvast. Kui vaiksel nadalal olid ilmad kulmad, siis pidi parast puhi soojaks minema. Kui aga ilm oli soe, siis vois tulla vilu kevade. Ilma suhtes ka oeldi, et kui vaiksel neljapaeval sajab, siis puhad tulevad ilusad (voi vastupidi).

Vaiksele neljapaevale jargneb suur reede, mil Jeesus loodi Kolgata mael risti. Sellel paeval puhati ning tood ei tehtud. Suurele reedele jargneb vaikne laupaev. Vaiksel laupaeval oli Jeesus hauas, oli leinaaeg. Sel paeval kupsetati saia, valmistati kohupiimapirukaid ja -korpe ning varviti mune. Need inimesed, kes enne lihavottepuhi paastuaega pidasid (ei tarbinud lihatoite), voisid kell 12 lihavotteool hakata jalle liha sooma. Sellest tulebki nimetus “lihavotted”. ^[10]

19. sajandil keelati naistel lihavottepuhal esimesena kulla minna, mis toovat ebaonne. Seetottu saadeti noormehi ette, olgu siis olut kusima voi tervitama. Kehtis veel teinegi keeld ? nimelt ei lubatud lastel kulla minna, neile voidi visata vanad pastlad kaela. Keelatud oli tubade koristamine ja puhkimine nagu teistelgi sama taseme puhadel - uusaastal, suvistepuhal ja jaanipaeval. ^[9]

Louna-Eestis oli kombeks nende puhade ajaks pustitada kiik ja loppes talvine kiikumiskeeld. Pohja-Eestis ja Kesk-Eestis harrastati ulestousmispuhadel lauahuppamist: keskosaga kivile voi kannuke asetatud laua molemasse otsa seisti ning hupati kordamooda ohku, nii et kaaslane teisel lauaotsal langes vastu maad. Hupet uritati teha nii osavalt, et onnestuks tagasi oma lauaotsale maanduda. ^[9]

Setude kombestiku maslenitsat tahistatakse vene kirikukalendriga seotud traditsioonis. See on 8. nadal enne lihavotteid (enne paastu algust) ning seotud idapoolsete talve arasaatmise kommetega. Nadalast tahistati koige enam neljapaeva nn. ulasopaiva ja viimast puhapaeva. Kombestiku erijooneks oli setudel, et kogu lihavottejargne nadal oli nn vaike lihavote ja toovaba aeg.

Lihavottemunad

Lihavottemunade andmine on sotsiaalse suhtlemise vorm, kuna kuulub kinkimise ja vastukinkimise hulka. Lihavottemunad tahistavad uhtlasi uut elu ja kestvust. Varematel aegadel oli oluline see, et kanad olid munema hakanud ning munad olid sel aastaajal juba olemas. Mune varuti pikemat aega - neid ei tohtinud suua paastu ajal, nii sailis lihavotteks suurem hulk. Sageli hoiti mune ka kovaks keedetuna nii lihavottetoiduks kui munaotsijatele jagamiseks. ^[9]

Mune varviti mitmeti. Levinud olid uhevarvilised munad, mida varviti sibulakoortega (pruun, tumekollane), kaselehtedega (helekollane), madaraga (punane), kohviga (pruun). 20. sajandil kasutati varvimisel ka siid- voi krepppaberit ja riiet. Mustri saamiseks lisati tangu voi riisi, kraabiti varvi maha, kirjutati isegi nimesid voi joonistati midagi koore peale. Mustriliste munade saamiseks pandi muna peale taimi ja keerati riidetuki sisse - nii tekkis koorele orn taimekujutis. Munakoored oli tavaks kokku koguda ja kanadele anda, et need paremini muneksid.

Munadega tehti ka mitmeid vempe. Tooreid mune sokutati neile munakogujatele, kes ei meeldinud voi kelle vastu oli mingi vimm. Kuna noormehed kogunesid uhiselt mune koksima ja sooma, siis oli habiasi, kui selgus, et sulle oli sokutatud toores muna. Teine tuntud vemp oli puumuna, millega oli voimalik munakoksimisel vastased ule kavaldada. Osavasti varvitud muna ei erinenud millegi poolest loomulikust. Poisid uritasid rahvarohkes olukorras tudrukutel taskutes kaasavoetud mune puruks pigistada. ^[9]

Vaata ka

Viited

↑ Eesti oigekeelsussonaraamat OS 2013: munadepuha
↑ Miks Eestis ei ole teine ulestousmispuha riigipuha? , Maaleht, 17. aprill 2017
↑ Torrey, Reuben Archer (1897). "The Resurrection of Christ". Torrey's New Topical Textbook.
↑ "Jesus Christ". Encyclopædia Britannica Online. Encyclopædia Britannica.
↑ Cooper, J.HB. (23 October 2013). Dictionary of Christianity. Routledge. p. 124. ISBN 9781134265466 .
↑ Ulestousmispuhad EELK kodulehel
↑ Whitehouse, Bonnie Smith (15 November 2022). Seasons of Wonder: Making the Ordinary Sacred Through Projects, Prayers, Reflections, and Rituals: A 52-week devotional. Crown Publishing Group. p. 95-96. ISBN 978-0-593-44332-3 .
↑ Christian belief and practice. Heinemann. ISBN 978-0435306915 .
↑ ^9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 ^9,5 Lihavottepuhad. Rahvakalender. folklore.ee
↑ Lihavotted, munadepuhad, ulestousmispuhad. Eesti rahvakalender.

Valislingid

Ulestousmispuhad EELK kodulehel
Lihavotted Eesti rahvakalendri andmebaasis Berta
"100 sekundi video: Ulestousmispuhade room ja kurbus" ERR Novaator, 2. aprill 2015 (puhade tausta selgitab EELK pastor Triin Kapp)
Tiina Janno "Ulestousmispuhad toovad lootust" Parnu Postimees, 7. aprill 2012
"Eesti lugu 262. Ulestousmispuhad" Vikerraadio, 2011 (Ulestousmispuhadest raagib Tartu Ulikooli kirikuloo oppejoud Urmas Petti )
"Kirikukalender palmipuudepuhast ulestousmispuhadeni" Valgamaalane, 15. marts 2008
Lihavotted ehk ulestousmispuhad. Eesti rahvakalender.
Koik, mida pead teadma, et veeta monusad lihavottepuhad. tervise.geenius.ee, 19. marts 2024.

[1] Eesti oigekeelsussonaraamat OS 2013: munadepuha

[2] Miks Eestis ei ole teine ulestousmispuha riigipuha? , Maaleht, 17. aprill 2017

[3] Torrey, Reuben Archer (1897). "The Resurrection of Christ". Torrey's New Topical Textbook.

[4] "Jesus Christ". Encyclopædia Britannica Online. Encyclopædia Britannica.

[5] Cooper, J.HB. (23 October 2013). Dictionary of Christianity. Routledge. p. 124. ISBN 9781134265466 .

[eelk-6] Ulestousmispuhad EELK kodulehel

[7] Whitehouse, Bonnie Smith (15 November 2022). Seasons of Wonder: Making the Ordinary Sacred Through Projects, Prayers, Reflections, and Rituals: A 52-week devotional. Crown Publishing Group. p. 95-96. ISBN 978-0-593-44332-3 .

[8] Christian belief and practice. Heinemann. ISBN 978-0435306915 .

[liha-9] 9,0 ^9,1 ^9,2 ^9,3 ^9,4 ^9,5 Lihavottepuhad. Rahvakalender. folklore.ee

[10] Lihavotted, munadepuhad, ulestousmispuhad. Eesti rahvakalender.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]