Sakala keskus
(rahvasuus ka
Karla katedraal
voi
Puhavaino kirik
tolleaegse
EKP
Keskkomitee esimese sekretari
Karl Vaino
jargi, ka
leniniitlaste klooster
) oli
1985
. aastal valminud
EKP Keskkomitee
vabariiklik poliitharidusmaja
Tallinna
kesklinnas. Maja projekteeris eesti arhitekt
Raine Karp
ja seda ilmestas dolomiitfassaad.
Seoses
Eesti iseseisvuse taastamisega
keskuse funktsioon muutus Sakala kultuurikeskuseks. 2007. aastal lammutati suur osa hoonest ja selle asemele ehitati meelelahutuskeskus
Solaris
.
Sakala keskus oli postmodernistlik suurehitis. Keskuse
fassaad
, mis oli ehitatud nn suletud muurina, oli
Saaremaa dolomiidist
. Peasissepaasu tahistas jassakas nurgatorn, kuhu algselt kavatseti paigutada ka suur maakera kujutav muna (osalt must ? kujutamaks kapitalistlikku Laant ?, osalt punane ? kujutamaks
Noukogude Liitu
), mis oleks korgunud ule
Lenini puiestee
(Estonia puiestee) ja
Eesti Punaste Kuttide valjaku
(Islandi valjaku) ehk
esplanaadi
ristile planeeritud tseremooniavaljaku. Maja koosnes saalikorpusest ja Lenini puiestee aarsest oppekorpusest.
Sakala keskuse algse projekti autor oli
Raine Karp
, lopliku lahenduse autor aga
Toivo Kallas
. Maja ehitati aastatel 1983?1985. Hoone sai esialgu kavandatust palju suurem, keskuse suurde saali mahtus ligi tuhat inimest.
Suurejoonelise sisearhitektuuriga hoones oli tolle aja kohta suureparase helitehnikaga suur saal. Esimeste mitteparteiliste urituste seas korraldati Sakala keskuses 1987. kevadel Eesti opetajate kongress. Sama aasta veebruaris toimus keskuses toonase Eesti NSV komsomoli kongress, mida kulastas ka samal ajal Tallinnas viibinud NLKP peasekretar M. Gorbat?ov. Kones tervitas parteijuht millegiparast kahel korral Noukogude Lati noori.
1988. aastal valiti nn Karla katedraalis parast 56-aastast vaheaega
Miss Estonia
. Tiitli voitis
Heli Mets
. Voistluse peakorraldaja oli
Valeri Kirss
. Samas kohas valiti Eesti aasta iluduskuninganna ka 1989., 1990., 1992., 1994. ja 1997. aastal.
Sakala keskuses viidi Laulva revolutsiooni ajal labi ka mitmeid Rahvarinde uritusi. Uks suurematest oli Eesti, Lati ja Leedu rahvarinnete koostooorgani Balti Assamblee uhisistung 13. - 14. mail 1989.
Seal korraldati seminare, konverentse, vastuvotte ja muid uritusi. Naiteks pidas
Lennart Meri
seal
1996
. aastal vastuvotu oma presidendiks valimise puhul ja vabariigi aastapaeva vastuvotte. Suures saalis korraldasid 1990. aastail esindusuritusi ka suuremad ettevotted.
Et Tallinna kesklinnas nappis suuri saale, korraldati seal ka koolide aktusi ja muid uritusi.
Sakala keskuses toimusid kultuurifestivalid, nagu
Pimedate Oode Filmifestival
ja
Jazzkaar
.
Sakala keskuse lammutamine
muuda
Lammutamise plaanid
muuda
1992
. aastal oli Ravala puiestee 12 hoones kongressi- ja oppekeskus istungi- ja peosaalide ning abiruumidega. AS Sakala Keskuse juhatuse esimehe Kalle Sepa sonul oleks voinud maja heli-, valgus- ja tolketehnika uuendamisega kujundada sellest rahvusvahelistele nouetele vastava kongressi- ja konverentsikeskuse.
10. aprillil 2001 andis majandusministeerium kultuuriministeeriumile ule AS Sakala Keskuse aktsiad. Need kuulusid taielikult Eesti riigile ning aktsionaride uldkoosoleku oigus oli kultuuriministril.
29. mail
2003
koormati Sakala keskuse kinnistu
hoonestusoigusega
55 aastaks. Hoonestusoiguse aastatasu alghind oli miljon krooni. Konkursile tegi pakkumise neli ettevotet: Uus Sakala AS (BDG, vennad Rebased) pakkumisega miljon krooni aastas; Estconde Invest OU, miljon krooni aastas; ELL Kinnisvara (Merko Grupp) 1,6 miljonit aastas; Sangvis OU (Pindi KV) 5 miljonit aastas. Voitjaks kuulutati Uus Sakala AS (BDG), kes oli teinud pakkumise vaid alghinnas ? miljon krooni aastas. Peale selle otsustas riik firmale BDG anda tasuta hoonestusoiguseks 24?000?m² ehituspinda.
18. septembril 2006 astus AS-i Uus Sakala juht Peeter Rebane
Keskerakonda
, mis oli toona ainus Tallinna linnavalitsuses olev erakond.
25. oktoobril
2006 andis Tallinna linnavalitsus aktsiaseltsile Uus Sakala loa Sakala keskus lammutada. Martsis 2007 hakati sinna ehitama meelelahutuskeskust Solaris. Maja lammutamise vastu protestisid jouliselt mitmed organisatsioonid, kaaluti ka lammutamise vaidlustamist kohtus.
5. martsil
2007
alustas aktsiaselts
Uus Sakala
parast koigi kooskolastuste saamist Sakala keskuse lammutamist. Maja lammutati vaid osaliselt,
muinsuskaitse
noudmisel jaeti alles Sakala keskuse torn,
Ravala puiestee
poolne paekivifassaad ja moned muud detailid.
Sakala keskuse asemele ehitatud
Solarise keskus
avati 9. oktoobril 2009. Uue hoone ehitamisel sailitati endise Sakala keskuse nurgatorn ja taastati peaaegu endisel kujul ka Ravala puiestee poolne fassaad.