Rein Maran
(kuni 25.01.1937
Rein Huts
;
[
viide?
]
sundinud
13. septembril
1931
Tartus
) on eesti filmioperaator ja -re?issoor.
Ehkki ta on vaga laia ampluaaga filmimees, on ta suurimat tunnustust palvinud oma loodusfilmidega.
Rein Maran oli aastail 1952?1956 vangis noukogudevastases noorteorganisatsioonis osalemise parast.
1967
. aastast tootas ta
Tallinnfilmis
, hiljem
Eesti Telefilmis
. Tema eestvottel
[
viide?
]
asutati
1964
. aastal fotogrupp Stodom ja
1989
Tallinna Fotoklubi
.
Aastail 1989?1993 oli ta
Eesti Kinoliidu
juhatuse esimees.
1996
. aastast on ta
Tallinna Pedagoogikaulikoolis
kultuuriteaduskonna filmi ja video oppetooli oppejoud.
Paljud tema loodusteemalised filmid kajastavad vahem voi rohkem ka rahvaparimusi. Marani filmiloomingut on kasutatud ka teiste re?issooride mangu- ja dokumentaalfilmides.
Rein Marani abikaasa Margit Maran on paljude tema loodusfilmide monteerija ja toimetaja.
Rein Maranil on pojad
Tiit Maran
(s 1959, bioloogiadoktor), Uko Maran (s 1966, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal),
Timo Maran
(s 1975, biosemiootika doktor ja luuletaja) ja
Arbo Maran
(s 1985) ning tutar Kart Maran (s 1980, tootedisainer ja ehtekunstnik).
[1]
- Maran, R. Oobikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides [vahendanud Alo Lohmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rastik" ja "Noialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat 2011.
- Olev Remsu.
Inimene ei reeda
. Sirp, 3. november 2011.