1946. aasta Iraani kriis

1946. aasta Iraani kriis
	Osa teise maailmasoja jarelmojudest , kulmast sojast ja kurdi separatismist Iraanis
	Aserbaid?aani vabastamise 4. aastapaevale puhendatud postmark
Toimumisaeg	november 1945 ? 15. detsember 1946
Toimumiskoht	Iraan
Tulemus	Iraani voit Aserbaid?aani Rahvavalitsuse ja Mahabadi Vabariigi likvideerimine ;
Osalised
Iraan ; Toetus: ; Ameerika Uhendriigid	Aserbaid?aani Rahvavalitsus ; Mahabadi Vabariik ; Tudehi Sojavorgustik ; Toetus: ; Noukogude Liit
Vaejuhid voi liidrid
Mo?ammad Re?? Pahlav? ; Haj Ali Razmara	Ja'far Pishevari ; Ahmad Kordary ; Qazi Muhammad ; Mustafa Barzani ; Ahmed Barzani Salahaddin Kazimov ; Mir Jafar Baghirov
Joudude suurus
Keiserlik armee	Aseri omakaitsevaelased ; 12 750 Pe?merga jala- ja ratsavaelast Kurdi hoimud ;
Kaotused
Teadmata ; Sadu surnuid (kurdi raport)	Teadmata
	Kokku ; 2000 surnut

1946. aasta Iraani kriis ( Iraani allikates ka Aserbaid?aani kriis ( parsia keeles ????? ??????????, Qa?ilih Azarbayjan )) oli kulma soja esimestest kriisidest, mis algas, kui Jossif Stalini Noukogude Liit keeldus parast korduvaid lubadusi okupeeritud Iraani territooriumilt lahkumast. Koos teise maailmasojaga pidi loppema ka liitlaste uhine okupatsioon Iraanis. Selle asemel kuulutasid noukogudemeelsed iraanlased valja separatistliku Aserbaid?aani Rahvavalitsuse ning kurdi separatistid Mahabadi Vabariigi . ^[4] Ameerika Uhendriikide tohus diplomaatiline surve Noukogude Liidule oli esimesi marke sellest, et Trumani doktriin ja ohjeldamispoliitika toimivad.

Augustis-septembris 1941 hoivasid Noukogude Punaarmee pohjast ning Suurbritannia vaed keskelt ja lounast Iraani. ^[5] Ameeriklased ja britid kasutasid Iraani tarneteena Noukogude Liitu.

Liitlased leppisid kokku, et lahkuvad Iraanist kuue kuu jooksul parast sojategevuse loppu. Kui tahtpaev 1946. aasta alguses saabus, otsustasid Stalini vaed Iraani jaada. Varsti parast seda puhkes Iraani valitsusvagede ja kurdide ning kommunistlike joudude, keda toetas Noukogude Liit, vahel soda, milles hukkus umbes 2000 inimest. Iraani peaminister Ahmad Qavami labiraakimised ning Ameerika Uhendriikide diplomaatiline surve viisid lopus Noukogude vagede lahkumise ja separistlike riikide likvideerimiseni.

Vaata ka

Viited

↑ Miyata, Osamu (juuli 1987), "The Tudeh Military Network during the Oil Nationalization Period", Middle Eastern Studies , 23 : 313?328, DOI : 10.1080/00263208708700709 , JSTOR 4283187
↑ Ahmadoghlu, Ramin (2019), "Azerbaijani National Identity in Iran, 1921?1946: Roots, Development, and Limits", The Journal of the Middle East and Africa , 10 : 253?278, DOI : 10.1080/21520844.2019.1656455 , S2CID 204368556
↑ "Archived copy" . Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2014 . Vaadatud 14. november 2013 . {{ cite web }}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )
↑ "All the Shah's Men", Kinzer, lk 65-66
↑ Sebestyen, Victor (2014). 1946: The Making of the Modern World . Pan Macmillan. ISBN 978-0230758001 .

Kirjandus

Brands, H.W. Into the Labyrinth: The United States and the Middle East, 1945?1993 (1994) pp 7?12.
Andre Fontaine, La guerre froide 1917?1991 , Edestermann: "Kurdish Independence and Russian Expansion", Foreign Affairs , Vol. 24, 1945?1946, pp.?675?686
George Lenczowski, Russia and the West in Iran (1949)

Valislingid

Iraani kriisi dokumendid lehel Cold War International History Project

[1] Miyata, Osamu (juuli 1987), "The Tudeh Military Network during the Oil Nationalization Period", Middle Eastern Studies , 23 : 313?328, DOI : 10.1080/00263208708700709 , JSTOR 4283187

[2] Ahmadoghlu, Ramin (2019), "Azerbaijani National Identity in Iran, 1921?1946: Roots, Development, and Limits", The Journal of the Middle East and Africa , 10 : 253?278, DOI : 10.1080/21520844.2019.1656455 , S2CID 204368556

[3] "Archived copy" . Originaali arhiivikoopia seisuga 21. jaanuar 2014 . Vaadatud 14. november 2013 . {{ cite web }}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana ( link )

[4] "All the Shah's Men", Kinzer, lk 65-66

[:0-5] Sebestyen, Victor (2014). 1946: The Making of the Modern World . Pan Macmillan. ISBN 978-0230758001 .

[4]

[1]

[2]

[3]

[5]