Tegusona koolitama tahendab "oppida voimaldama, haridust andma; valja opetama". Naiteks: Kehvast palgast hoolimata koolitati laps opetajaks. Sellest tuletatud nimisona koolitus aga laiutab asjata sealgi, kus ope juba ammu olemas. Ari- voi keelekoolitus pole sugugi etemad kui ariope voi keeleope. Eelistatavam on luhike termin! Tore, et OSis on uks suunav naide: parem kui taienduskoolitus on taiendusope. Niisama hea on taiendope.

Kahjuks on Ameerika ahvimise moetuhinas Eestisse tekitatud hulk kolledzheid. Inglise college ei klapi haalikkoostiselt kuidagi eesti keelde. Eestlase suus saab sellest paratamatult "kollets" voi "kolits". Peale haaldusliku sobimatuse pole kolledzhi moistesisugi uhene. Nii et toeline keelekoletis.

Ingliskeelseis maades tahistab college kas korgemat oppeasutust voi selle osa voi keskkooli voi tehnikumi voi rakenduskorgkooli. Mis taseme haridust pakuvad Eesti-Ameerika Arikolledzh, TU Euroopa Kolledzh, Eesti Rakenduskunsti Kolledzh? Miks mitte valjenduda selgelt: oppida Erakommertskolledzhi asemel Arinduse erakoolis voi lihtsalt Arikoolis? Ja palju kultuursem oleks end harida Viljandi Kultuurikoolis. TU Narva kolledzh ja TPU Haapsalu kolledzh oleksid selges eesti keeles sealsed osakonnad voi oppekeskused.

Keskkoolid on riburada ristitud gumnaasiumiks. Milleks? Keskkool on vaga sobiv nimetus keskharidust andvale oppeasutusele. Kas jargmisena nimetame algkoolid umber primaariumideks? Leidub ka akadeemiaid, instituute ja seminare. Mingit susteemi nende nimetuste kasutamisel ometi ei ole. Tasuks moelda, kuidas oppeasutusi nimetada nii, et oleks eputamata selge, mis laadi kooliga on tegu. Otsekohe tuleks aga meie haridusasutuste seast kaotada kolledzhid. Moni erand voiks ehk jaada: Inglise Kolledzh ja Prantsuse Lutseum loovad neis suvemalt opitava keele hongu. Moistlik oleks vahemalt mitte uusi juurde teha, ent nuud tuleb veel uks koletis: on antud "koolitusluba" Eesti Infotehnoloogia Kolledzhile, mis olevat rakenduskorgkool. Siis voikski ju asja oige nimega nimetada: avatakse IT korgkool!