Eesti eesistumine Euroopa Liidu Noukogus kestis 2017 . aasta teise poolaasta, 1. juulist kuni 31. detsembrini 2017. Euroopa Liidu Noukogu (ja selle eelkaijate) eesistujariigid on vahetunud iga poole aasta tagant alates 1958. aastast. Eestile eelnes 2017. aasta esimesel poolaastal Malta ja jargnes 2018. aasta esimesel poolaastal Bulgaaria . Eesti kuulub uhte eesistumistriosse Bulgaaria ja Austriaga . ^[1]

Eesistujariik korraldab liikmesriikide valitsusi esindava Euroopa Liidu Noukogu istungeid ja ligi 200 tooruhma tood, esindab noukogu tervikuna ning kaitseb selle seisukohti labiraakimistel Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga . ^[1]

Algselt Eesti Vabariigi 100. aastapaevale 2018. aastal planeeritud eesistumisperiood tuli ootamatult poole aasta vorra ettepoole, kui rahvahaaletuse tulemusel voeti Uhendkuningriigis vastu otsus Euroopa Liidust lahkumiseks ning seetottu tuhistati 2016. aastal Suurbritannia eesistumine 2017. aasta teisel poolaastal. ^[2] Suurbritannia loobumisega seoses kaaluti ka voimalust jagada periood Eesti ja Malta vahel, pikendades kummagi eesistumist kolme kuu vorra, kuid sellest lahendusest siiski loobuti. ^[3]

Eesistumise korraldusmeeskonda juhtis Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi Euroopa Liidu asjade direktori asetaitja Piret Lillevali . ^{[4] [5]} Eesti eriesindaja noukogu eesistumise ajaks oli Eesti senine alaline esindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas , kelle ulesandeks sai esindada Eestit Euroopa Parlamendi plenaaristungitel, kaitstes seal Euroopa Liidu Noukogu uhiseid seisukohti. ^[6] Kokku oli eesistumisega seotud ligi 1300 inimest, kellest umbes 300 pakkusid tugiteenuseid, enamik aga tegutses ekspertidena. ^[7] Uusi tookohti loodi siiski vaid umbes 300, neist kolmandik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures Brusselis. Enamasti suunati eesistumisega tegelema juba varem riigisektoris tootavad inimesed. ^[8]

Euroopa Liidu Noukogu eesistumise ettevalmistused algasid 2012. aastal. 2015. aastal valmis eesistumise tegevuskava ning selle pohjal ka keskne eelarve vajalikeks tegevusteks. Eesistumise ettevalmistusi koordineeris Riigikantselei. ^[7] Eesti eesistumise sisuprogramm koostati 2016. aasta suvest kuni 2017. aasta suveni, mil see valmis vahetult eesistumise eel. Selle aluseks oleva Eesti Euroopa Liidu poliitika kohaselt oli Eesti fookuses Euroopa uhisturg (sh digitaalne uhisturg), energialiit, idapartnerite tugevam sidumine Euroopaga ning e-lahenduste ja infouhiskonna edendamine Euroopa Liidu poliitikates. ^[1]

Korraldusmeeskonna teatel leidis Eestis eesistumisega seoses aset 223 uritust, neist 11 toimus ministrite tasemel. Urituste peamine toimumiskoht oli Tallinna Kultuurikatel , valjaspool Tallinna toimunud 9 uritusest enamik toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis . Brusselis toimus eesistumise ajal ule 2000 kohtumise. ^[4] Riigikogu kavatses Eestis seoses eesistumisega korraldada seitse uritust, millest ELi parlamentide peasekretaride istung ja ELi spiikrite konverents jaid 2018. aasta esimesse poolaastasse. ^[9]

Eesistumise eelarves oli 75 miljonit eurot, millele lisandus 3 miljonit eurot koolitusteks Euroopa Sotsiaalfondist . ^[7]

Pilte [ muuda | muuda lahteteksti ]

• 
  Eesistumise avauritus
• 
  Digitaalvaldkonna tippkohtumine Tallinnas
• 
  Eesistumise sumboolikaga markmik
• 
  Euroopa tuleviku elektrituru konverents Tallinnas
• 
  Tulevikutoo konverents Tallinnas
• 
  Euroopa Regioonide Komitee kohtumine
• 
  Jean Claude Juncker ja Kersti Kaljulaid presidendilossis
• 
  Uks eesistumise juures kasutatud kujutisi

Viited [ muuda | muuda lahteteksti ]

Valislingid [ muuda | muuda lahteteksti ]

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Eesti eesistumine Euroopa Liidu Noukogus

• Eesti eesistumise koduleht
• Eesti eesistumise leht Facebookis
• Eesti eesistumise konto Twitteris
• Eesti eesistumine Riigikantselei kodulehel
• Eesti eesistumine Riigikogu kodulehel
• Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015?2019 (PDF)
• EL Noukogu eesistumisega seotud Eesti ametnike ja poliitikute koolitusvajaduse analuus , PRAXIS
• Eesti EL eesistumise tippsundmuste toimumiskohaks on Kultuurikatel! Kultuurikatel, 9. mai 2016
• Urmo Andressoo. Eesti eesistumine toob hankesaju Aripaev, 22. august 2016
• Eesti EL-i eesistumine toob ametnikele kuuepaevased toonadalad ERR, 27. september 2016
• Kalle Pallingu ettekanne Eesti Euroopa Liidu poliitika arutelul Riigikogus, 18. oktoober 2016 (Youtube)
• Uku Sarekanno. 3 muuti Eesti eesistumisest poliitika.guru, 18. veebruar 2016
• Anette Parksepp. Pilguheit eesistumise telgitagustesse: kuidas oopimeduses kalakvoote jagati , err.ee, 30. detsember 2017
• Anette Parksepp. Suur ulevaade: mis sai eesistumisel tehtud ja mis mitte? ERR, 1. jaanuar 2018