Lugu sellest, kuidas Arnold kangelaseks sai, elab juba ule poole sajandi. Ametliku versiooni jargi murdsid Saksa automaaturid 18. juulil 1941 Dno all labi Eesti territoriaalkorpuse staabi asukohta. “Laheduses viibis sideroodu poliitjuhi asetaitja Arnold Meri koos oma raadiotelegrafistidega. Ta moodustas radistidest 12-liikmelise grupi ja asus kaitsele. Sakslased tungisid visalt edasi. Meri sai paremast kaest haavata, kuid jatkas voitlust ja lahingu juhtimist. Ta tulistas pussist ja pildus granaate edasiruhkiva vaenlase pihta.

Kommunistlik noor Meri sai kolm rasket ja uhe kerge haava, kuid ei lakanud voitlemast vaenlase vastu. Olles haavatud, roomas ta laskemoona ja granaatide jarele, tiivustades kaputait voitlejaid pidama kaitset ning takistama sakslasi paasemast staabi juurde.

Kui saabus meie abivagi, pogenesid sakslased, jattes lahingupaika ule 30 laiba. Selle sangariteo eest anti Arnold Merele Noukogude Liidu Kangelase nimetus,” kirjutab P. Izmestjev raamatus “Eesti rahva pojad voitluses Noukogude Kodumaa eest” (1946).

Ametlik versioon muutus aja jooksul. Aastal 1971 ilmunud koguteoses “Eesti rahvas Noukogude Liidu Suures Isamaasojas 1941-1944” tuli 12 mehega appi hoopis kapten Georg Loog . Just Loog oli see mees, kelle teenete eest Meri kangelaseks tehti.

Kuuekumnendatel aastatel hakkas endine Eesti Tagavarapolgu staabikapten Kustav Sepaste (1904-1984) enda tarbeks malestusi kirjutama. Eesti Vabariigi sidepataljoni kunagine relvur oli pedant ka memuaarides. Dno lahingu kirjeldus on aarmiselt detailne ja seetottu hindamatu ajalooallikas.

Sepaste nimetab tapselt koik Dno lahingu peategelased ? Meri nime nende seas pole: “18. juulil 1941. aastal oli korpuse staabi operatiivgrupi lahedal ainult 415. Uksik Sidepataljon. Arvukam staabirood asus otse staabi juures. Roodu komandoriks oli kapten (hiljem major) Georg Loog. Ohvitseridest oli veel staabiroodus leitnant (hiljem major) Eduard Alt, leitnant (hiljem major) Arnold Isotamm (tegelikult oli raadioroodu koosseisus) ja leitnant (hiljem kapten) Karl Allik. Seal lahedal asus ka vaikesekoosseisuline raadiorood, mone autodes oleva raadiojaamaga. Ohvitseridest oli seal leitnant Voldemar Issako.”

Dno lahing algas louna ajal paraja segadusega, mida pohjustas korgema juhtkonna kuundimatus. “Lounapaiku oli korpuse staabi ulem polkovnik I. Lednjov juba veidi arevil. Kutsus?kapten Loogi ja kaskis organiseerida staabi otsast kaitset. Millegi tottu korpuse juhtkond andis korraldusi, pataljoni juhtkonnast mooda minnes, otseselt staabiroodule. Seega hoidis pataljoni teised roodud teadmatuses, mis tekitaski paanikat.”

Sepaste kirjapandus on kull uhiseid jooni Meri jutustatuga, ainult tegelased on teised. Peategelane lahingus oli kapten Loog. “Kapten Loog kogus vabad mehed ja paigutas nad metsa servale kaevikutesse ja laskepesadesse. Vaevalt oli see tehtud, kui sakslane sinna rukkipollult automaatidest tule avas. Paugud kostsid ka rukkipollu taga olevast metsast. Kedagi ei olnud naha. Ega ka sakslased kedagi nainud ? lasid huupi, et ega mets tuhi ole.

Loog vottis paar meest kaasa ja laks mooda rukkipollul olevat jalgrada vaatama, et mis seal siis oieti on. Varsti valgataski sakslase kiiver. Anti selles suunas paar lasku ja tuldi kiiresti kaevikusse tagasi. Rukkis oli kuulda sakslaste komandosid. Kapten Loogi mehed avasid sinna korraliku kuulipilduja- ja pussitule. Naha ei olnud kedagi ? tulistati kogu rukkipoldu. Padrunid hakkasid loppema. Auto, kus padrunid olid, oli ka tule all. Mehed toid siiski padrunid kohale. Rukkipollul jai vaikseks.

Peale selle tegid sakslased runnaku staabi roodust pohja poole. Andsid ka miinipilduja tuld, kuid hajutatult. Sakslaste selle aheliku tagasiloomiseks organiseeris kapten Loog lahivoitluse. Sakslased taandusid. Tekkis vaikus. Loog kuunitas vaatama, et olukorda selgitada. Siis tabas teda snaiperi kuul, mis laks kopsu sudame lahedalt. Ka paar meest sai pihta.”

Sellega olid sakslaste runnakud korpuse staabile tagasi loodud. Sepaste vaitel rohkem nendega kokkuporkeid ei olnud. Lisaks Loogile organiseerisid runnaku tagasiloomist ka leitnandid Isotamm ja Alt. Aga Meri?

“Kapten Loogi utluse jargi tema seal Arnold Merit ei nainud. Meri oli raadioroodus. Ohvitsere seal kohal ei olnud. Voimalik, et ta midagi seal organiseeris. Otsest sakslaste runnakut raadioroodule aga ei olnud. Haavata aga Meri sai. Kas just kolm korda?” kahtleb Sepaste.

Varsti parast lahingu loppemist algas vaeuksuste evakueerimine Dno poole. “Sakslaste runnaku tagasiloomise organiseerimise eest avaldas korpuse komandor kindral-major Ksenofontov tanu leitnant Isotammele ja leitnant Altile (Loog oli juba evakueeritud).”?Jalle pole Merist sonagi.

Sepaste oli tunnistajaks loole, mis toimus hilisohtusel taganemisel Dno suunas. See tanaseni tundmatu vestlus selgitab, miks just Meri sai kangelase kuldtahe. “Komissar Popkov asus minu omnibussi. Oli veel uks leitnant (venelane) ja paar-kolm reameest ? samuti venelased. Moodunud sundmustest peaaegu uldse ei raagitud ? koik olid sonakehvad. Ainult Popkov mainis niipalju, et Meri tuleb teha kangelaseks. Mida ta siis oieti tegi ? sellest ei raakinud.

Jai mulje, et see on niisama jutuks. Aga motles tosiselt ja taiesti arusaadavalt. Rinde olukorras sarnane organiseerimatus oli mitte uksi rumalus, vaid ka rangelt karistatav. Enda naha paastmiseks pidi komissar haarama mingist “olekorrest”. Selleks osutus asjaolu, et korpuse staapi sakslased ikkagi ei vallutanud. Oli vaja mingi vagev legend sepistada ja siis keegi enam ei hakka tuhnima. Tuleb asi ules puhuda ja vahemalt kedagi esitada kangelasena. Aga keda?

Tegelik sakslaste vastupanu organiseerija kapten Loog selleks ei kolvanud ? ei olnud parteilane ja pealegi veel endise Eesti Armee ohvitser. Aga politruki asetaitja reamees Arnold Meri! Igati venelastele pugeja jutumees. Olla ka sakslaste runnakuala lahedal olnud ja juhuslikust kuulist kergelt haavatagi saanud. Pealegi aktiivne komnoor. Ja Sidepataljoni au paasteti ? NSVL Ulemnoukogu Presiidiumi seadlusega 15. augustil 1941 omistatigi Arnold Merile Noukogude Liidu kangelase nimetus.”

Dno lahingu tegelikele kangelastele oli see aga nii moru pill, et veel aastakumneid hiljem puuti ajaloolist oiglust jalule seada. Noukogude ajal oli kangelasmuutide kahtluse alla seadmine julge samm. Ja lootusetu, nagu kirjeldab Sepaste.

“Kuuekumnendatel aastatel votsid asjaosalised, eriti Arnold Isotamm, ules kusimuse - Dno lahingu teenete hindamises. Just Georg Loog peaks olema Noukogude Liidu kangelane! Aga sellele ei reageeritud. Legend Arnold Meri “kangelastegudest” oli niivord ules puhutud, et seda enam muuta ei saa. Korgemalt poolt saadakse kull aru, et see on taiesti viltu lainud, kuid oma tegude hukkamoistmine ei saa tulla kone allagi ? on suuremaidki ulespuhutud legende ja valeoreooliga mehi.”

Arnold Meri voib seega endiselt kuldtahe rinda panna ja sellega minna, kuhu tahab. Kas voi Kaitsepolitseisse.