Idioma irlandes

De Wikipedia
Gaelicu irlandes
Gaeilge na hEireann
Falau en Europa setentrional
Falantes

• Nativos:
• Otros:

2.755.283

• 355.000
• 

Puestu Non ente las 100 mas falaes (Ethnologue 1996)
Familia Indoeuropeu
  Llingues celtiques
  Goidelicu
     gaelicu irlandes
Estatus oficial
Oficial en Irlanda

(cooficial con [[cooficial_con| Ingles ]] en Irlanda )

Regulau por Foras na Gaeilge
Codigos
ISO 639-1 ga
ISO 639-2 gle
ISO 639-3 gle

Estension del gaelicu irlandes

La llingua irlandesa o gaelicu irlandes , denomada polos sos falantes Gaeilge , Gaoluinn o Gaeilge na hEireann , ye la llingua oficial de la Republica d'Irlanda o Eire. Pertenez al tueru celta goidelicu del greyu de llingues indoeuropees .

Situacion anguano [ editar | editar la fonte ]

L'irlandes pue lleese en tol pais, pues la senalizacion n'Irlanda ye billingue por llei. Nes fasteres u inda vive un porcentax altu de falantes (Gaeltacht) namai hai dellos lletreros n'irlandes.

Magar la oficialida y les midies de proteicion tomaes pol gobiernu irlandes, na cai ye perdificil oyer irlandes. Nes grandes ciudaes como Baile Atha Cliath ( Dublin ) o Corcaigh namai se fala irlandes nos departamentos de llingues celtiques nes universidaes o nes escueles nacionales acotaes "Gaeltacht Schools".

Nes fasteres de fala irlandesa ("Gaeltacht"), asitiaes sobre manera na costa oeste ye comun oyer irlandes. Pa estos falantes y pa tolos irlandeses que deprenden la llingua (ye obrigatoria pa tolos escolinos) hai una emisora de radio publica (Raidio na Gaeltachta) y otra privada (Raidio na Life), una canal de television (Teilifis na Gaeilge) y delles revistes selmanales.

Amas na llingua inglesa falada na cai entraron dellos nomes n'irlandes como:

  • Eire
  • An tOireachtas (el parllamentu)
  • An Taoiseach (el primer ministru)
  • An Post (el correu)
  • Bus Eireann (empresa estatal de tresporte)
  • Iarnrod Eireann (ferrocarriles estatales)

Gramatica [ editar | editar la fonte ]

Abaxo namas dalgunos paradigmes de conxugacion p'amosar la composicion de la llingua:

Verbu de la clas 1, "bris" (romper)

  Presente Futuru Preteritu Imperfeutu Condicional Subx. pres. Subx. pret.
1. Sg. brisim brisfidh me bhris me bhrisinn bhrisfinn brise me brisinn
2. Sg. briseann tu brisfidh tu bhris tu bhristea bhrisfea brise tu bristea
3.Sg. briseann se/si brisfidh se/si bhris se/si bhriseadh se/si bhrisfeadh se/si brise se/si briseadh se/si
1. Pl. brisimid brisfimid bhriseamar bhrisimis bhrisfimis brisimid brisimis
2. Pl. briseann sibh brisfidh sibh bhris sibh bhriseadh sibh bhrisfeadh sibh brise sibh briseadh sibh
3. Pl. briseann siad brisfidh siad bhris siad bhrisidis bhrisfidis brise siad brisidis
unpersonlich bristear brisfear briseadh bhristi bhrisfi bristear bristi

O'l verbu de la clas 2 ceannaigh (mercar)

  Presente Futuru Preteritu Imperfeutu Condicional Subx. pres. Subx. pret.
1. Sg. ceannaim ceannoidh me cheannaigh me cheannainn cheannoinn ceannai me ceannainn
2. Sg. ceannaionn tu ceannoidh tu cheannaigh tu cheannaitea cheannofa ceannai tu ceannaitea
3.Sg. ceannaionn se/si ceannoidh se/si cheannaigh se/si cheannaiodh se/si cheannodh se/si ceannai se/si ceannaiodh se/si
1. Pl. ceannaimid ceannoimid cheannaiomar cheannaimis cheannoimis ceannaimid ceannaimis
2. Pl. ceannaionn sibh ceannoidh sibh cheannaigh sibh cheannaiodh sibh cheannodh sibh ceannai sibh ceannaiodh sibh
3. Pl. ceannaionn siad ceannoidh siad cheannaigh siad cheannaidis cheannoidis ceannai siad ceannaidis
unpersonlich ceannaitear ceannofar ceannaiodh cheannaiti cheannoifi ceannaitear ceannaiti
Semeya d'un lletreru n'irlandes ya ingles.


Referencies [ editar | editar la fonte ]

Enllaces esternos [ editar | editar la fonte ]