Teie Puhadus, kas pole veider, et kuigi enamik inimesi teab puhade raamatute, uhiskonnanormide ja oma vanemate opetuste jargi, kuidas peaks oigesti ja onnelikult elama, nad ometigi nende opetuste jargi ei ela. Ja kuigi enamik inimesi ei tea, kuidas tuleks oigesti ja onnelikult surra, siis ometigi surevad siiski koik, olles sealjuures tihti vaga onnetud. Teie olete munk, kes jargib vabanemise opetust ? budismi. Tiibeti tantrayana budism raagib palju surmast. Palun oelge, kuidas tuleks onnelikult ja oigesti surra?
Esiteks, iidsed vaimsed opetused, minu arvamust mooda sealhulgas vanad Egiptuse vaimsed opetused, ja paljud vanad India vaimsed opetused kannavad endas uuestisunni ideed ? elu parast elu. Ka budism uldiselt ning eriti sanskritikeelne Nalanda [endine suur klooster-ulikool Pohja-Indias ? R. S.] traditsioon uurib vaga pohjalikult kusimust elust parast elu.
Peamine pohjus selleks on asjaolu, et meil on nii keha kui meel. Meele sees on omakorda aistmismeele aspekt ja vaimse meele aspekt. Samuti voib meie meel olla erinevas olekus, naiteks uneolekus voi sugavas olekus, peenel tasandil. Jamedal tasandil meele olemasolu toetub fuusilisele kehale. Kui ajutegevus peatub, siis ka jamedal tasandil meele toimimine peatub.
Meele, teadvuse eriline omadus on selgus ja voime tunnetada. Mateeriaosakestel pole sellist voimet. Nonda peab ajuga olema seotud veel midagi, mida nimetame meeleks. Seega, seal peab olema eriline substantsiaalne pohjus, mis meelt tekitab. Niisuguse arutluskaigu pohjal on budism joudnud taassunni ideeni. Teadvus peab olema tekkinud teadvusest, mis on tekkinu sarnane. Mateeria ei saa olla teadvuse substantsiaalne pohjus, teadvus peab tekkima eelneva teadvuse jatkuvusena. Selline oleks luhike selgitus. Igatahes budistid usuvad taassundi.
Nondaviisi tahendab surm vaid aega keha muutumiseks. (Naerab.) Ma pean silmas meie keha jamedal tasandil, sest peene taseme keha on alati koos meelega. See tahendab, et meie vaimne energia on enamasti alati koos meie peene kehaga, koos peene meelega, pole algust ega loppu.
Igatahes, kui selline idee on omaks voetud, on voimalik labi meele treenimise oma vaimseid voimeid kasvatada. Siis on voimalik ka valida oma jargmist uuestisundi ning seda, millal ja kus see aset leiab. Niisiis, sellisel tasandil pole vajadust muretseda. (Naerab.)
Aga kui te vaatate kedagi, naiteks mind, algtasandil, siis kuidas iganes ? surm on osa meie elust. Ka Buddha, nagu me teame, koges surma. Ja ka teised religioossed meistrid, Jeesus Kristus, Muhamed ja teised ? koik nad lahkusid siiski sama teed mooda. Tiibeti keeles kutsume me seda lahkumisteed Suureks Varavaks ja igauks lihtsalt peab minema seda teed.
Seega, kui sa viimaks aktsepteerid, et surm on osa meie elust, siis muutub tahtsaks kusimus ? miks ollakse elus. Elu peaks kasutama nonda, et sel oleks tahendus, mote. Elama peaks nonda moistlikult, et surma hetkel ei tuleks tunda kahetsust ja kurbust.
Mina puuan elada nii, et mu elul oleks tahendus. Tahendus ei tahenda mitte vaid nautida oma elu, vaid teenida teisi, luua mingit onne teistele, vahemalt mitte hairida teisi, mitte kahjustada teisi. Selline ongi tahendusega elu.
Teie Puhadus, te olete alati puudnud opetada tiibetlasi, et pole oige vihata hiinlasi. Mida utleksite eestlastele ja Eestis elavatele venelastele? Mida peaksime tegema, et valtida konflikte meie rahvuste vahel?
Esiteks, me oleme alati rohutanud meie uhise alustasandi sarnasuse tahtsust. See ongi inimlikkus. Monikord me unustame selle uhise alustasandi ning motleme ainult teisejargulistel tasanditel. Ja siis erinevad rahvused, erinevad rassid, erinevad kultuurid, religioonid, keeled vahel vastanduvadki.
Kuid kui te jarele motlete, siis on venelased samad inimolendid, eestlased samad inimolendid. Samuti vaadeldes kaasaegse majanduse struktuuri, naeme, et Eesti majandus on tegelikult vagagi integreeritud Venemaa majandusega. Ja Venemaa majandus on samuti paris palju teie majandusega integreeritud, tapselt nii, nagu ka ulejaanud laane majandusega. Niisiis, kas see meeldib meile voi mitte, kuid labi majanduse on Eesti ja Venemaa kaalukalt seotud. Selline on reaalsus.
Ja lisaks veel keskkonnakusimused ? ka see on aspekt, mis muudab meid uheks. Nii et kui moelda laiemas perspektiivis, tunnete: hmm, need on minu naabrid. Need on minu inimkonna oed ja vennad, need on ka minu vennad, ja mitte ainult vennad ? minu enda tulevik soltub neist, seega ma pean olema sobralik. Aga see ei tahenda, et need vennad peaksid teiega vorreldes kuidagi korgemale tousma. Me peame kaituma vordsetena.
Me koik oleme samasugused inimolendid, ent siiski ? kinnitan ? on toeline inimlik vaimne vendlus alati rajatud usaldusele. Kui kusagil valitseb usaldus, siis seal areneb ka toeline soprus. Usalduse edendamiseks on vajalik tode, ausus, kaastundlik suhtumine. Kui keegi kannab endas nii-oelda teatud sorti iha ekspluateerida, teistest kasu saada, umbes nagu Venemaa puuab kasu saada vaiksematest riikidest nagu Eesti, siis ei saa te usaldust edendada. Seega: vahekord peab olema vordne, peab olema siiras, aus.
Ma tunnen, et ka Venemaa on praegu muutumas. Palju on juba muutunudki. Aga siiski ma arvan, et uhel rahvusel on muutumiseks vaja teatud sorti aega. See voib votta paar kumnendit.
Ukskord olin ma Louna-Aafrikas, selleks ajaks oli Louna-Aafrika Vabariik juba saavutanud demokraatia ? enamuse voimu. Aga ikkagi ? nende pohiseadus oli muutunud, poliitiline susteem oli muutunud, aga oma meeltes, emotsionaalsel tasemel olid teatud probleemid jaanud. Niisiis, pohiseaduse muutmine ja muud seesugused tegevused on vorreldamatult lihtsamad kui muutused peas. Balti riigid ja moned teised endised Ida-Euroopa riigid votsid kullalt kiirelt ule niinimetatud demokraatliku susteemi. See on imekena.
Tanan teid! Kundun, te olete maailma enimtuntud rahusaadik. Aga ma tean, et te eelistate marksistlikke majandusideid kapitalismile. Meie paevil on maailm seismas silmitsi majanduskriisiga ja ka identiteedikriisiga. Oleme olnud tunnistajaks hiljutistele sundmustele Pohja-Aafrikas ja Inglismaal ning maailmarahu naib jarjest hapram. Inimesed massavad kasvava majandusliku ebavordsuse, viletsuse ja rohumise vastu. Kas meil tuleks otsida uut ja rohkem ausamat majandussusteemi, et leida asendus kasumijanusele kapitalismile?
See on keeruline kusimus. Ma arvan, et olen vale inimene sellele kusimusele vastama. (Naerab.) Kuid peamiselt ? kui raakida sotsiaalmajanduslikust teooriast, siis ma olen marksist. Usun alguparasesse marksistlikusse ideesse. Uks faktor, mis mind selle juures koidab, on see, et marksistlik majandus poorab vaga palju tahelepanu tulude vordsele jaotamisele. Niisiis, majandusteoorias on marksism rohkem eetikapohine.
Samal ajal leninismile olen ma taielikult vastu. Liiga palju voimu! Liiga palju teatud laadi julmust! Ja samal ajal ei mingit kohklust, et vahendeid valimata voimu hoida, hoolimata teiste oigustest, sealjuures ka pohilistest inimoigustest. Ja mulle tundub, et alates Leninist kadus voi moondus toeline, puhas marksism. Kui Ida-Euroopa maades toimus nii-oelda uus revolutsioon, oli mul voimalus president Vaclav Haveli kutsel kulastada T?ehhi Vabariiki. Kulastasin hiljem ka moningaid teisi Ida-Euroopa endisi kommunistlikke riike, sealhulgas Balti riike.
Sel ajal arvasin, et nuud on kommunistlik-sotsialistlik susteem kokkukukkunud. Sel ajal tundsin, et voib-olla oleks nuud oige aeg proovida mingil moel sunteesitud susteemi, kus oleks esindatud sotsialismi hea pool, mis oleks rohkem oiglane ja kannaks rohkem hoolt vahem priviligeeritud inimeste eest.
Mis hoiaks koiki selliseid pohimotteid, aga samal ajal kannaks endas teatud sorti kapitalistlikku, dunaamilist joudu, mis kasutaks rohkem individuaalset loovust. Seega ? tegemist oleks teatud sorti sunteesiga. Kuid loomulikult, nagu oeldud, mul pole sellest orna aimugi, ma pole majandusteadlane. (Naerab.)
See on teie kolmas visiit Eestisse. Eesti ja Tiibet jagavad sama ajalugu, kuid meie maal oli onne saada tagasi oma iseseisvus vagivallatul teel. Ma tean, et tiibetlased vaatavad tanasel paeval abi otsides just Balti riikide poole, kuna meie maletame veel okupatsiooni. Milline voiks olla meile parim viis tiibetlasi aidata?
See koik pole Hiina Rahvavabariigiga lihtne. Hiiglaslik maa! (Naerab.) Arvan, et isegi suurem kui Vene Foderatsioon. Hiina majandus on samuti vaga voimas. Kuid kuigi Hiina ajalugu on keerukas, on ka Hiinale siiski koige tahtsam suhelda valismaailmaga.
Samas soovivad paljud inimesed, intellektuaalid, haritud hiinlased muutusi, isegi Hiina peaminister Wen Jiabao, kes on mitmel uritusel valjendanud oma arvamust, et Hiina vajab poliitilist reformi. Ja paaril korral on ta isegi oelnud, et Hiina vajab laane stiilis demokraatiat. Enamasti utlevad koik nn kova kae pooldajad (hardliners ? R. S.), et laane stiilis demokraatia lihtsalt ei sobi Aasia riikidele. See on vale.
India praktiseerib vaga edukalt laane stiilis demokraatiat. Samuti Taiwan ja Jaapan. Seega Hiina peaminister, olles nii peaminister kui uks Hiina kommunistliku partei tippjuhtidest, valjendas oma motteid demokraatiavajadusest mitte uksikisikuna. Ja on paris kindel, et muutusi soovivate inimeste arv komparteis ja riigiaparaadis kasvab. Seega asjad muutuvad, asjad on juba muutumas. Utlen voimaluse korral alati oma laane sopradele USAs, et on vaar Hiinat isoleerida.
Hiina peab kuuluma maailmakogukonna pohituuma. Majanduse poolest soovib Hiina ise nautida maailmakogukonna peavoolus olemist. Seega nuud on vabal maailmal moraalne kohustus tuua Hiina ka maailma demokraatia peavoolu. Ja nuud, nii nagu teie, teie rahvas ... me saame oelda, et moraali ja eetika pohimotted ei soltu kuigi palju rahva voi maa suurusest. Vaikene rahvas saab monikord palju joulisemalt valjendada eetilist suhtumist.
Seega, ma arvan, et Hiinas on palju hiinlastest intellektuaale, kes on taotlenud inimoigusi, avatust, soltumatut kohtususteemi. Palju hiinlasi on nende vaartuste otsinguil arreteeritud ja nad veedavad oma aega Hiina vanglates. Teie aga peate valja naitama oma muret oma soprade kaekaigu parast Hiina opositsiooni seas ning valjendama monikord, kui see osutub vajalikuks, ka konstruktiivset kriitikat. Konstruktiivne kriitika on hea.
Igatahes ma arvan, et kogu maailm, nii nagu ka teie, peab Hiinale meelde tuletama, et maailma suurim rahvas peaks tundma muret teatud vaartuste austamise parast. Selle hulka kuulub soltumatu oigussusteem, oigusriik, info vaba liikumine, labipaistvus, nende valitsus peaks olema vastutav oma kodanike ees. See pole ainult nende endi tuleviku huvides, vaid kogu maailma, aga eriti Aasia huvides. Ning kohene kasu selliste muutuste juures seisneb selles, et kui Hiina muutub avatud uhiskonnaks, labipaistvamaks riigiks, saab tekkida ka usaldus. Usaldus toob hiinlastele omakorda austuse ulejaanud maailmalt. Siis saab Hiina konstruktiivselt panustada ka kogu ulejaanud maailma arengusse globaalsel tasandil.
Praegu raagivad paljud minu sobrad EList, USAst ja Hiina naaberriikidest, et tegelikult tunnevad nad Hiina ees hirmu, ebausaldust. See on suurim takistus ulejaanud maailmas enda vastu austuse tekitamisel. Nonda arvan ma, et pikemas perspektiivis on Hiinale parem, Hiina edukusele kasuks, kui see takistus korvaldada.
Nuud Tiibeti probleemist. 50ndate keskpaigas, uhel kohtumisel esimees Maoga utles ta mulle: Hiina keskvalitsus ei kasitle Tiibetit tavalise Hiina provintsina. Ta utles, et nad votavad Tiibetit millegi vaga erilisena. Sellega seoses on solmitud leping Hiina keskvalitsuse ja Tiibeti keskvalitsuse vahel, uhelgi teisel Hiina Rahvavabariigi provintsil ei ole sellist lepingut.
See leping satestas Tiibeti erilise kohtlemise. Praegu naeme, et Tiibeti olukord on koige halvem ja allasurutum Hiina regioonidest. Seega on naha, et Hiina valitsus on kahjuks Tiibeti kusimusest valesti aru saanud ? just sellest samast kusimusest! Seega peaksite te neile meenutama, et koik maailma inimesed, eriti Eesti inimesed, tunnevad Tiibeti parast muret.
Tema Puhadus, palun raakige meile midagi Tiibeti eksiilvalitsuse uuest peaministrist Kalon Tripast dr. Lobsang Sangayst. Mis masti mees ta on?
Mis masti mees ... kullalt pikk! (Naerab.) Ja tema nagu on toeline tiibeti mehe vaarikas nagu. (Naerab.) Muidugi, ta on sundinud Indias (Darjeelingis ? R. S.) ja hariduse saanud Indias, esiteks India valitsuse tunnustatud tiibeti koolis, seejarel saanud korghariduse New Delhi ulikoolis ning siis lopetanud Harvardi ulikooli. Ta on vaga kena inimene! Ma tunnen teda juba peaaegu tema lapsepolvest saadik.
Kohtasin teda juba noorena, tean teda vaga hasti. Ja budistlikust vaatepunktist samuti on ta religioosne inimene, nagu minagi. Parast seda kui Lobsang Sangay valimistel enim haali kogus, teatas ta ka kohe, et ta ei toota Tiibeti eraldumise ja iseseisvumise nimel, vaid puuab saavutada Tiibetile tegeliku, toelise autonoomia.
Sealjuures on ta haritud vaga kaasaegses haridussusteemis, ehk seetottu lubas ta ka oma ametissevannutamise tseremoonial, et jargmise kumne-kahekumne aasta jooksul puuab ta teha koik pingutused selleks, et tekitada 10 000 tiibetlasest haritud spetsialisti. See oli vaga muljetavaldav.
Arvan, et nuud saab uus peaminister kohe maitsta ka demokraatia vilju ning pista peagi rinda ka kova kriitikaga kogu meie kogukonnas! (Naerab.)
Thu je che!
Thank you!
5 motet
??? ?Ma tunnen, et ka Venemaa on praegu muutumas. Palju on juba muutunudki. Aga siiski ma arvan, et uhel rahvusel on muutumiseks vaja teatud sorti aega. See voib votta paar kumnendit.
??? ?Majanduse poolest soovib Hiina ise nautida maailmakogukonna peavoolus olemist. Seega nuud on vabal maailmal moraalne kohustus tuua Hiina ka maailma demokraatia peavoolu.
??? ?Usun alguparasesse marksistlikusse ideesse. Uks faktor, mis mind selle juures koidab, on see, et marksistlik majandus poorab vaga palju tahelepanu vordsele tulude jaotamisele. Niisiis, majandusteoorias on marksism rohkem eetikapohine. Samal ajal leninismile olen ma taielikult vastu.
??? ?Moraali ja eetika pohimotted ei soltu kuigi palju rahva voi maa suurusest. Vaikene rahvas saab monikord palju joulisemalt valjendada eetilist suhtumist.
??? ?Elu peaks kasutama nonda, et sel oleks tahendus, mote. Elama peaks nonda moistlikult, et surma hetkel ei tuleks tunda kahetsust ja kurbust.