Ilves pidas Ameerika Uhendriikide presidendiks valitud Barack Obama peamisteks ulesanneteks USA ja Euroopa riikide vaheliste suhete parandamist ning kulma soja jargse julgeolekuarhitektuuri kokkuvarisemise teadvustamist.

Ilvese sonul peab Washington leidma lahenduse, kuidas jatkata liberaaldemokraatlike vaartuste kaitsmist olukorras, kus kulm soda on kull NSV Liidu lagunemise jarel loppenud, kuid ≪autoritaarne ja tige≫ Venemaa on tostmas taaskord pead.

Ilvese hinnangul pole nende eesmarkide taitmine lihtne ulesanne ja uuel presidendil voib seejuures tekkida kiusatus kalduda taaskord realpolitik i poole. Ilvese sonul tahendaks see aga jareleandmiste tegemist Venemaale, kes uritab oma mojusfaari piirialadel paiknevates riikides laiendada.

Sellist suhtumist toetatakse Ilvese arvates ka mones Euroopa riigis, mille jaoks Venemaa suur turg ja energiasidemed kaaluvad ules marksa kaalukamad vaartused.?

Ilvese sonul ei tohi Uhendriigid loobuda oma pohimotetest ja seetottu peaks USA taastama oma sidemed Euroopaga. Ilves hoiatas, et vastasel korral laheb 2008. aasta ajalukku, kui aasta, mil keerati selg rahvusvaheliselt uldtunnustatud vaartustele.

Ilvese sonul on agressioon suveraanse riigi vastu vastuvoetamatu ning demokraatlikud vaartused ja oigusriigi pohimotted ei tohi riikide pragmaatiliste huvide tottu kannatada.

Presidendi sonul on viimased seitse aastat olnud Euroopa riikide ja USA suhetes keeruline aeg. USA vabariiklasest riigipea George W. Bushi algatatud ennetava enesekaitse doktriini ja terrorismivastase soja tottu on suhted margatavalt jahenenud. Koostoo on muutnud raskemaks ka osapoolte erinev nagemus strateegilistest ohtudest ning prioriteetidest.

Transatlantilise lohe tekkimise uks peamisi pohjuseid ongi Euroopa riikide suutmatus end sojalise jouna kehtestada ning soovimatus mangida kaalukamat rolli sojaliste konfliktide lahendamisel.

Ilves moonis, et majanduskasvu tingimustes voisid Euroopa riigid vaadata transatlantilist lohet ≪luksusena≫, mida sellistes tingimustes voidi endale lubada.

Ilvese sonul tahistab 2008. aasta teine pool aga olulist pooret, sest Euroopa on silmitsi uue julgeolekuolukorraga, mis ahvardab umber poorata eelmisel kahel aastakumnel saavutatud edu. Presidendi hinnangul ei piisa seejuures transatlantilisest partnerlusest, vaid vaja on leida efektiivsem ja tohusam lahendus, kuidas seista silmitsi demokraatlike riikide alliansi puutuvate uhiste ohtudega.

≪See on maailm, kus autoritaarne kapitalism ja suured naftatulud voivad kujuneda liberaalsele demokraatiale moeldavaks alternatiiviks,≫ hoiatas Ilves, kelle sonul ei pea Obama aga sellise maailmakorraldusega leppima, kuid selleks on vaja taastada transatlantilised sidemed.

Ilves kirjutas, et novembris Uhendriikide presidendiks valitud Obama peab seisma silmitsi teatud geopoliitiliste realiteetidega, millest uks peamisi on majanduslikult tugevnenud ja tige Venemaa.

Ilves viitas seejuures 8. augustile, mil separatistlikus Louna-Osseetias puhkes Gruusia ja Venemaa vaheline sojaline konflikt, kus Venemaa noudis muuhulgas ka demokraatlikult valitud Gruusia riigipea Mihhail Saaka?vili ja valitsuse tagasiastumist.

≪Pole selge, kas koik Euroopas moistavad selle muutuse tosidust,≫ moonis Ilves, kes viitas uhele Euroopa Komisjoni ametnikule, kelle sonul peab Euroopa Liit votma Venemaad niisugusena ≪nagu ta on≫, mitte sellisena, ≪nagu me sooviksime, et see oleks≫.

Ilvese sonul tahendaks see leppimist olukorraga, kus Venemaa on maailma korruptsioonitabelis 147. ja pressivabadust puudutavas Piirideta Aajakirjanike koostatud pingereas 141. kohal. Lisaks tuletas president meelde, et rahvusvaheliselt mojukas organisatsioon Freedom House muutis Venemaa reitingut ≪osaliselt vabast≫ riigist ≪mittevabaks≫ riigiks, sest viimased parlamendi- ja presidendivalimised toimusid Venemaal mittedemokraatlikes tingimustes.

≪Vaatamata oma majanduslikku taasarkamist puudutavale retoorikale, on Venemaa SKT endiselt sama suur kui Belgia, Hollandi ja Luksemburgi oma kokku,≫ lisas Ilves, kelle sonul tuleb vaatamata sellele Euroopa riikidel ja USA-l teha koostood, et olla rahvusvahelisel areenil efektiivsem.

≪Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja valisminister Bernard Kouchner naitasid, et Euroopa juhtkond on vajadusel voimeline otsustavalt sekkuma,≫ tunnustas Ilves Euroopa Liidu eesistujamaa poliitikute rolli augustikuise Gruusia-Venemaa konflikti rahukoneluste vahendajatena.

Ilves pidas ka oluliseks, et Uhendriigid ja Euroopa riigid pakuksid NATOsse purgivatele Ukrainale ning Gruusiale senisest suuremat toetust.

Ilvese hinnangul peavad Uhendriigid ja Euroopa tegema koostood ka narkokaubanduse ja terrorismi tokestamisel. Ilvese sonul pole maailmakaardilt kadunud ka autokraatlikku ideoloogiat jargivad riigid ning ta vihjas vajalikkusele tegeleda neid re?iime puudutavate kusimustega.

Ilvese sonul ei saa aga teha kompromisse demokraatlikke vaartusi ja oigusriiki puudutavates kusimustes. Ilves viitas seejuures Vene Foderatsiooni riigipea Dmitri Medvedevi sonavotule, milles viimane tunnistas niinimetatud ≪erihuvide tsoonide≫ olemasolu, mis ohustab Venemaa piirialadel asuvaid demokraatliku riigikorraldusega suveraanseid riike. See seab ohtu ka Euroopa riikide idealistliku nagemuse niinimetatud ≪uuest Euroopast≫, kus ideoloogiliste konfliktide voimalus on viidud miinimumini.

Ilvese sonul saavad demokraatlikud laaneriigid kaitsta end uhtse loogirusikana, kuid selleks on vaja saada esmalt ule transatlantilisest lohest.