Arnold Merile suvel tehtud terviseekspertiis ei soovitanud tema ule kohtupidamist jatkata. Laane ringkonnaprokuror Sirje Hunt esitas selle ekspertiisi kohta aga lisakusimusi, mistottu maarabki kohus nuud Merile uue ekspertiisi.
Kohtuarstidest eksperdid markisid suvel, et 89-aastasel Meril ei ole soovitatav osaleda vaimset ja fuusilist ulepinget tekitavates toimingutes, mille hulka kuuluvad kindlasti kohtuistungid ning tema suudimoistmise korral ka karistuse kandmine.
Arnold Meri ise on BNS-ile oelnud, et tema tervis on parast ekspertiisi veelgi halvemaks lainud. ≪Vaatan aga sellele ikka kulma kohuga,≫ markis ta.
Kohtunik Mart Reino rahuldas mais Meri kaitsja, vandeadvokaat Sven Sillari taotluse ning katkestas kohtuprotsessi suudistatava terviseekspertiisi ajaks.
Sillar taotles Merile terviseekspertiisi, sest viimatine hinnang tema kaitsealuse tervisele anti neli ja pool aastat tagasi ning see oli advokaadi sonul ilmselgelt aegunud.
≪Advokaadi taotlus tuli nii ehk naa rahuldada, sest nelja ja poole aastaga inimese tervis paremaks ei lahe,≫ lausus Reino toona.
Sillari sonul poeb Meri kopsuvahki ja vahetult enne kohtuprotsessi utles tema arst, et pikem soit ei ole mehele soovitatav. Sillari taotlusega noustus ka Laane ringkonnaprokuror Sirje Hunt.
Kardlas kevadel alanud kohtuprotsessil utles Meri parast suudistuse ettelugemist, et ta ei tunnista end genotsiidis suudi.
Suudistuse jargi kuuditati toonase ELKNU keskkomitee esimese sekretari Arnold Meri juhtimisel 1949. aasta martsis Hiiumaalt Venemaale Novosibirski oblastisse Tatarski rajooni 251 inimest.
Kuuditatutest 13 olid ule 75-aastased vanurid, kellest 11 surid teel. 16 kuuditatut olid alla 18-aastased lapsed.
Arnold Meri sai 1941. aastal Noukogude Liidu kangelaseks, 1942-1945 oli ta Eesti laskurkorpuse poliitosakonna ulema abi. 1948. aastal sai Meri Lenini ordeni, 1961. aastal oli ta Eesti NSV haridusministri asetaitja.
Arnold Meri on sojajargse Eesti esimese presidendi Lennart Meri onupoeg.
Martsikuuditamise ajal 25.-27. martsini 1949 viidi Eestist teadaolevatel andmetel ara 20.702 inimest, kellest Siberis hukkus ligikaudu 3000.