Eesti ornitoloogiauhing on valinud tanavuse aasta linnuks tedre. See on talle toonud omajagu tahelepanu, naiteks kutsutakse huvilisi ules loendama tedre seltsingulisi mange (vt. tapsemalt: www.eoy.ee), mis just praegu ongi hoos. Opime tetre tundma.

Tedre emas- ja isaslinnud erinevad nii sulgkatte kui ka suuruse poolest. Kuked kaaluvad kogu levila ulatuses enamasti 1,0?1,5 kg, kanad aga vaid 0,7?1 kg.

Tedrekukk kannab septembrist juunini silmatorkavat musta hundsulestikku, mis eriti kuklal, kaelal, seljal ja pugualal on violetse kuni helesinise metallilaikega. Kuke saba on luurakujuline. Selle 18?20 metalselt laikivat musta tuursulge on eri pikkusega: kummalgi kuljel on 3?4 aarmist sulge sirpjalt koverdunud ja saba keskosa sirgetest sulgedest tunduvalt pikemad. Saba alapoole kattesuled on lumivalged ja saba keskosas ulatuvad need margatavalt ule tuursulgede.

Tiivad on pealt pruunikad ja silmatorkava valge voodiga. Mangu ajal on hasti naha ka valge laik tiiva eesservas, kaenla lahedal. Silmade kohal kulmul on kukel sulgedeta ala vaikeste nibukestega, mis kevadel suguhormoonide mojul paisuvad suurteks veripunasteks poolkeradeks. Nii kaunis on meie tedrekuke sulestik!

Tedrekana sulestik on taiesti teistsugune, tagasihoidlik (# 1). Uldilmelt pruun, sulab see loodusvarvidega hasti kokku. Ulapool on kollastes ja pruunides toonides hallide ja mustade vootide ning tahnidega, alapool korraparasemat vootjat kirja, eriti rinnal. Ka saba on kanal voodiline.

Molemal sugupoolel katavad jookset kogu ulatuses karvataolised suled. Varvaste kulgedele hakkavad sugisel kasvama sarvjad narmad. Suurimad on need talvel ning kevadel lume sulades kaovad taas. Saarased narmad metsislaste varvastel on linnuriigis ainulaane nahtus, ilmselt on nende otstarve suurendada jala pinda, et talvel oleks mugavam lumel liikuda ja oobimiseks voi puhkamiseks lumeurgu kaevuda.

Vast koorunud tedrepoeg on kaetud kollastes ja pruunides toonides udusulestikuga, tumedate tapikestega pea piirkonnas. Esimesel viiel elukuul sulgib tedrepoeg pidevalt: udusulestik vahetub noorussulestiku vastu ja see omakorda esimese taiskasvanusulestiku vastu. Sulgimine algab tiibadest. Nadalavanusel pojal on tiivad juba nii suured, et ta suudab natuke lennata, kahenadalane aga lendab monikummend meetrit. Samal ajal kui vahetuvad tiivasuled, kujuneb jark-jargult ka ulejaanud noorussulestik. Varvitoonilt sarnaneb see taiskasvanud emaslinnu sulestikuga. Esimesed taiskasvanu hoosuled hakkavad kasvama juba kolmenadalasel tedrepojal. Ligikaudu kuuenadalasel pojal tekivad esimesed taiskasvanusuled seljale ja rinnale. Seitsmenadalane tedrepoiss oma tumepruunide ja mustade sulgedega tiibadel, seljal ja rinnal eristub odedest juba selgesti.

Polvnemine ja sugulasliigid. Teder kuulub kanaliste seltsi metsislaste sugukonda.

Alates 1967. aastast on ta arvatud perekonda Tetrao, kuhu peale tedre (Tetrao tetrix) kuulub veel kolm liiki: magiteder, metsis ja kivimetsis [10]. Lahim sugulasliik on magiteder (Tetrao mlokosiewiczi), kes elutseb endeemselt Suur- ja Vaike-Kaukasuses ning Armeenia magismaal. Vanasti liigitati teder ja magiteder omaette perekonda Lyrurus [12] ja moned teadlased teevad seda siiani [9].

Liigina kujunes teder valja pleistotseenis, ligikaudu 200?300 000 aastat tagasi, ilmselt metsastepi voondis. Tedre vanima otsese eellasena on teada liik Tetrao conjugens, kes oli praegusest tedrest suurem, metsise mootu, kuid valimuselt sarnanes tedrega. Viimatiseks otseseks eellaseks peetakse aga valjasurnud liiki Lyrurus partium, kes oli praeguse tedrega vorreldes saledam ja levinud Euroopa parasvootmes [5].

Levik. Teder on laialt levinud, pohiliselt Euraasia metsa- ja metsastepivoondis (# 3). Joeorgudes ja magistes piirkondades ulatub levila stepivoondisse, vahem poolkorbetesse ja metsatundrasse. Magedes on teder tousnud puude levikupiirini voi isegi kaabuspoosastega kaetud maginiitudele: Alpides 2000?2500 ja Tjan-Ðanis 2800?3000 meetrit ule merepinna. Levila pohjapiir uletab mitmel pool pohjapolaarjoone.

Ule kogu tedre suure levila eristatakse valimuse pohjal kaheksa alamliiki. Eestit asustab alamliik Tetrao tetrix tetrix, kes on laialt levinud areaali pohjaosas (# 3).

Sigimine. Tetrao perekonnas on paarisuhted evolutsiooni kaigus kadunud ning kujunenud suguline dimorfism. Sugupoolte vaheliste suhete vormiks on kujunenud ?mitmikabielu? ? polugaamia. Pusivaid paare ei teki, vastassugupooled saavad kokku isaslindude seltsingulistes mangudes. Emaslinnud saavad seal valida partneri(d) parimate, hierarhia tipus olevate isaslindude seast. Nii voib tedrekukk uhel kevadel paaritada mitmeid emaslinde ja tedrekana ?kurameerida? eri paevil eri isaslindudega. Haudumine ja hoolitsus jarglaste eest on uksnes emaslinnu hooleks.

Mang. Manguhooajal paistavad tedrekuked silma territoriaalse kaitumisega. Uhe mangupaiga umber koonduvad kuked ja kanad moodustavad n.-o. manguasurkonna. Selle kodupiirkond peab holmama kogu sigimishooajaks vajalikke elupaiku, mangupaik on ainult osa sellest.

Seltsingulise tedremangu kujunemiseks on vajalik, et tedre sigimiseks sobivat ala oleks vahemalt 0,9 km2, keskmiselt aga 1,6 km2 [1]. Kui ala on vaiksem, siis seltsingulist mangu ei kujune, kull voib seal mangida moni tedrekukk uksinda (nn. soolomangijad). Ka moned manguasurkonna isaslinnud voivad aeg-ajalt soolot mangida ja siis jalle uhineda seltsingulise manguga.
Kui valjaspool mangupaika on kukkede valdused tinglikud ja kattuvad, siis mangupaigas on igauhel oma territoorium, mida kaitstakse naaberkukkede eest. Selleks kulub palju aega ja energiat. Koige hinnatumad alad asuvad mangupaiga keskosas, neid valdavad koige elujoulisemad, enamasti kolme- kuni viieaastased tedrekuked. Keskosa isaslinde eelistavad tedrekanad koige enam. Aareterritooriume hoiavad enamasti noored, kaheaastased, aga ka vanemad, kuue- ja seitsmeaastased tedrekuked.

Eelmise aasta pojad ja vanemad isaslinnud, kel ei ole onnestunud territooriumi hoida, hoiduvad mangupaiga aareossa, mangivad luhikest aega, liiguvad ringi ja sageli toituvad. Kevade jooksul voivad nad kaia mitmes eri mangupaigas.

Seltsingulise mangu paigad asuvad pesitsusalade vahetus laheduses lagedamates ja tasasemates kohtades. Samasse paika tullakse mangima aastaid jarjest. Ent kui umbruskonna pesitsusalad muutuvad ebasobivaks, siis tedrekanad enam mangupaika ei tule. Seepeale kaob ka kukkede huvi paiga vastu [14]. Koige pusivamad on seltsingulised mangud soodes, kus maastik muutub aeglaselt.

Tedrekukkede seltsinguline mang on kaunis ja meelikoitev vaatepilt. Rituaal koosneb hulgast poosidest, maneeridest ja haalitsustest, millel koigil on oma tahendus.

1. Mangupaiga teadvustamine liigikaaslastele ja emaslindude ligimeelitamine. Tedrekukk votab nn. kudrutamispoosi: hoiab keha rohtsalt, kael ette sirutatud, kaelasuled kohevil, laiali aetud sabasuled ules tostetud ja tiivad sorakil. Koik sulestiku valged osad on mustal taustal hasti naha. Samal ajal kukk kudrutab. Iga kudrutusstroof ?rroo-oo-rroo-rroo? kestab 2?3 sekundit ja neid korratakse usna pikka aega. Arvatakse, et soogitoru on kudrutamisel resonaatoriks [9]. Vaiksel hommikul kostab kudrutamine mitme kilomeetri taha.

2. Oma territooriumi aktiivne kuulutamine. Tedrekukk vehib tiibadega ja teeb tiivaplagina saatel uleshuppeid: tavaliselt mone meetri pikkusi ja meetri korgusi, kuid hupped voivad olla isegi kuni paarikumne meetri pikkused ja 4?6 meetri korgused (# 5). Rituaali juurde kaib nn. sussilaskmine: haalitsus ?tðohho?, mida on kuulda nii enne tiibadega plagistamist ja huppeid kui ka nende ajal. Sageli haalitsetakse nonda ka ilma tiibade vehkimise ja hupeteta. Erutatuna ja tugevas manguhoos kolab haalitsus nagu ?tðoo-viðð?. Nii haalitsuste kui ka liigutustega puuab kukk koigiti kuulutada oma kohta mangualal. Seda tuupi kaitumine saab hoo sisse siis, kui liigikaaslased, eriti emaslinnud mangupaika tulevad voi sealt lahkuvad. Mangu korgpunkti ajal on ?sussilaskmine? ja hupete sagedus koige suurem.

3. Territooriumi piiride kontrollimine ja kaitsmine. Oma territooriumil liigub tedrekukk sageli ringi uhe naabri juurest teise juurde, kontrollides oma valdust. Piirituli tekkides hoidutakse tosisest kaklusest ja piirdutakse ahvardavate poosidega: tedrekukk ajab sulestiku voimalikult kohevile ja kaela oieli. Tavaliselt sellisest ahvardusest piisab. Vahel liiguvad isaslinnud teineteise korval mooda territooriumide piiri, vottes aeg-ajalt ahvardavaid poose (# 6). Naabrid voivad pidada ka nn. noogutusduelli: kuked seisavad teineteise vastas ja tostavad ning langetavad vastastikku paid (# 7). Kui kumbki ei taha taanduda, laheb lahti kaklus: kuked lendavad ules uksteise vastu, puudes tiibadega ja jalgadega vastast luua ning nokaga pealage toksata (# 8).

4. Paarismang tedrekanaga. Tedrekukk, kelle territooriumile kana parajasti satub, teeb katset alustada paarismangu. Kudrutavas poosis, enamasti tiibu vedades ja saba kana poole kallutades laheneb ta ringe tehes emaslinnule (# 9). Tedrekana vastab kas maad ligi kukitamisega, mis tahendab nousolekut paarituda, voi lahkub selle kuke territooriumilt.

Mangu aastaajaline ja oopaevane muster. Tedre sugulise aktiivsuse pohiline vallandaja kevadel on valguspaeva pikkus. Kukkede manguaktiivsust mojutab oluliselt ka varakevadine ilmastik, mis voib pideva mangu algusaega nihutada paari nadala voi veelgi enama vorra. Iga paev hakkavad mangud toimuma tavaliselt martsi teisel poolel. Siis lendavad kuked mangu harilikult kuni pool tundi enne paikesetousu ja mang kestab kaks-kolm tundi.

Kui manguhooaja algus voib eri aastatel sattuda usna erinevale ajale, siis selle korgaeg on alati enam-vahem samal ajal: poolest aprillist poole maini. Sel ajal on kukkede manguaktiivsus eriti suur. Mangupaika lennatakse juba tund kuni poolteist, mais isegi kaks tundi enne paikesetousu. Hommikune mang kestab ligikaudu viis-kuus tundi ja toimub kahes osas: hamarikus ja parast paikese tousu. Nende vahel peetakse pausi, mis algab kas veidi enne voi parast paikese tousu ja kestab kumnest minutist poolteise tunnini, tavaliselt pool tundi kuni tund.

Parast hommikust mangu tedrekuked sageli kudrutavad veel monda aega manguplatsi umbruses. Jargneb toitumine ja keskpaevane puhkus. Tagasi mangupaika lennatakse ohtu eel, valgel ajal, aga siis on mang loid. Kukkede manguaktiivsus suureneb ohtuhamarikus, kuid jaab siiski alati vaiksemaks kui hommikul. Mangupaigast lennatakse ara ohtul peaaegu pimedas.

Kanad kaivad mangupaikades koige usinamalt aprilli lopus ja mai algul. Siis enamik neist ka paaritub, valides partneri enamasti mangupaiga keskosas mangivate kukkede seast. Kuked mangivad pidevalt veel kuni mai lopuni voi juuni alguseni. Edasi, kuni juuni lopuni kaivad isaslinnud mangupaigas ebakorraparaselt. Parast manguhooaega hakkavad tedrekuked sulgima, joudes sellega haripunkti juulis.

Taas voib tedrekukkede kudrutamist kuulda augustis, kuid alati ei ole see seotud mangupaigaga. Sugise arenedes suureneb kukkede manguaktiivsus ja uha sagedamini lennatakse mangupaika. Sugisese manguhooaja korgaeg on oktoobris. Harva tulevad mangupaika ka emaslinnud, kuid kaituvad passiivselt. Tetrede sugist mangu on pohjendatud sellega, et valguspaev saavutab taas sama pikkuse mis kevadisel manguajal: naiteks martsis ja septembris on paeva pikkus enam-vahem vordne. Valguspaeva mojul suurenevad metsislaste isaslindudel gonaadid, see aga kutsub esile mangukaitumise.

Talve arenedes manguaktiivsus kahaneb, kuid peaaegu kogu talve jooksul voib ilusate pehmete ilmadega kuulda luhiajalist kudrutamist, nuud kull valjaspool mangupaika.

Tedrekana haub ja hooldab poegi uksinda. Munemishooaeg algab meil aprilli lopus ja kestab ligikaudu kaks nadalat. Tedrekana muneb ule paeva voi iga paev. Eestis on tedre taiskurnas 4?16, sagedamini 7?9 muna. Kurnale on ohtlik kulm ilm, mis voib parssida tedrekana munemis- ja haudekaitumist, muna hukkub temperatuuril ?6 °C. Samuti on ohtlikud roovlinnud ja -loomad ning metssiga. Kui kurn havib munemise ajal voi haudumise algul, siis kaib tedrekana uuesti mangupaigas ja muneb jarelkurna.

Hauduma asub tedrekana alles siis, kui kogu kurn on munetud: Eestis mai esimesel poolel. Haue valtab 23?25 paeva. Tedrepojad hakkavad meil kooruma juuni esimestel paevadel, harvemini juba mai lopus. Jarelkurnade tottu kestab koorumine juuli alguseni. Enamik kurni koorub juuni kahe esimese dekaadi jooksul.

Uhe kurna tedretibud kooruvad ja kuivavad koik ligikaudu uhe oopaeva jooksul. Siis, tavaliselt hommikupoolikul, jatavad nad pesa maha. Tedrepojad on koorudes hasti arenenud ja hakkavad kohe ise toitu otsima ? putukaid puudma. Esimeste elupaevade jaoks on tedretibudel toitaineid varuks kohukoopas paiknevas rebukotis. Tedrekana ulesanne on pesakonda soojendada ja hadaohu korral kaitsta.

Taiskasvanud teder on taimtoiduline, selgrootuid loomi leidub tema menuus vahe. Seevastu poegade pohiline toit esimesel kahekumnel elupaeval on just selgrootud loomad. Hiljem hakkab taimse toidu osatahtsus suurenema.

Suve jooksul jaab poegi pesakonnas jarjest vahemaks. Mida nooremad pojad, seda enam apardusi nendega juhtub. Viimase 30 aasta seireloenduse andmetel on meie tedre neis pesakondades, mis augusti lopuks veel alles on, keskmiselt neli poega (# 10). Paljud tedrekanad aga jaavad suve jooksul pesakonnast ilma voi ei mune monel aastal uldse. Augusti lopuks on meil pesakonnata keskmiselt pooled kanad, kuid eri aastatel on see osakaal olnud vaga erisugune (# 10). Kokkuvottes holmavad samasuvised noored augusti lopus meil keskmiselt veidi alla poole kogu asurkonna arvukusest (# 10). Seda on vahe. Samasugused naitajad on Euroopas uldiselt omased vahese ja vaheneva arvukusega asurkondadele.

Eluviis. Suvel pole tedred kuigi seltsingulised, iga pesakond tegutseb omaette. 60?70% Eesti tedrekukki ja pesakonnata tedrekanu elab suvel uksikult. Ruhmiti elavad tavaliselt samast soost isendid ja ruhmad on vaikesed, koige sagedamini kaheliikmelised.

Teder on Eestis paikne lind. Suvel tegutseb ta pohiliselt maapinnal, kust leiab toitu ja varju. Sulgimise loppedes hakatakse rohkem liikuma ja jark-jargult ule minema suviselt maapinnal toitumiselt talvisele puudel toitumisele. See voimaldabki tedrel jaada paikseks pideva lumikattega aladel.

Tedre kodupiirkonna suurus sugis- ja talveperioodil oleneb suuresti maastikust ja toitumisvoimalustest. Mida liigestatum on maastik voi mida kompaktsemalt paikneb eluks vajalik, seda vahem liigutakse ringi.

Talvel on tedrele omane salgaline eluviis. Seda ilmselt suuresti seetottu, et talvine toit ? pohiliselt kaseurvad- ja pungad ? paikneb ebauhtlaselt. Salgana margatakse ka hadaohte paremini, kuna raagus lehtpuud ei paku niikuinii varju (# 11).

Kui loodusolud voimaldavad, voivad tedred muidugi ka talvel toituda maapinnal. Naiteks vaevakase ja madala kase pungadest ning urbadest voi orasepollul ? kohtades, mille metskitsed on lumest puhtaks kraapinud. Eriti vahema lumikattega aastatel voib oluline osa toidust parineda igihaljaste kaabuspoosaste kuljest.

Elupaigad. Kogu oma suure levila ulatuses on uks tedre peamine noue elupaikadele nn. aarebiotoopide olemasolu. Valdavas osas levilast pakuvad seda boreaalsete metsade servad ja metsa arengu algjargud. Valjaspool boreaalseid metsaalasid on teder leidnud maastiku struktuuri poolest samalaadseid tingimusi soodes, nommedel, metsastuvatel aladel, metsapiiril magedes, alpiaasadel, poldudel, niitudel. Koikjal valdib ta aga pidevaid metsaalasid [11].

Eestis on tedre talvised elupaigad seotud kasepuistute kui pohilise toiduallikaga. Eelistatakse avamaastikuga kulgnevaid kase- voi kasesegametsade servi, vaiksemaid metsatukki, samuti horedaid kasepuistuid madal- ja siirdesoodes ning puisniitudel. Pidevaid kaasikuid valditakse.

Kevadel tulevad tedred meil mangima taiesti lagedatele voi uksikute puude ja poosastega aladele ? heinamaadele, sooniitudele, poldudele, metsalagendikele, raiesmikele jne. ?, kus laheduses on sobivaid pesitsuskohti. Pesitsetakse mitmesugustes paikades: poosastutes, looduslikult uuenevatel aladel, metsakultuuridel, soodes, vanema metsa servades jne. Eelistatakse kohti, kus leidub mitmekesist ja madalat rohttaimestikku, rikkalikult putukaid, kaabuspoosaid, vaikesi lagedaid alasid ja poosastuid.

Uldine arvukus ja ohutegurid. Enim tetri on Venemaal, Skandinaavia poolsaarel ning Soomes (# 12). Viimastel sajanditel on tetri uldiselt jaanud vahemaks ja levila on kahanenud, eelkoige Euroopa louna-, laane- ja keskosas. Liik on kadunud Ukraina ja Venemaa stepialadelt ning levila on kahanenud Venemaa metsastepi piirkondades [13].

Laane- ja Kesk-Euroopas on tedre areaal kokku tombunud 20. sajandil, eriti 1970. aastatest alates. Suurim ja kullalt stabiilne tedre asurkond seal kandis on Alpi maestikus. Valjaspool maestikke on sailinud vaikesed, kuni paarisajapealised ja omavahelise uhenduseta asurkonnad [7].

Tetrede arvukust ohustavad pohiliselt elupaikade havimine voi vahesobivaks muutumine, asurkondade isoleeritus vahese arvukuse korral, vaenlased, inimtegevuse hairiv moju, jaht ning lennud korgepingeliinidesse.

Levik, arvukus ja ohutegurid Eestis. Geobotaaniliselt asub Eesti laialeheliste okas-segametsade voondi pohjaosas. Moodunud sajanditel oli meil tetri palju. 18. ja 19. sajandi kroonikad imestavad tetrede suure arvukuse ule [3, 4, 6]. Naiteks J. B. Fischer [2] on Liivimaa kohta kirjutanud: ?Mitmete jahilindude arv, kes meie laialdastes metsades on, nagu metsis, teder, laane- ja poldpuu ning paljud teised soodavad linnud, on hoolimata nende suurest laskmisest nii suur, et seda ei saa kirjeldada, vaid ainult imestleda saab nende suure arvu ule?.

Kuigi 19. sajandi teisest poolest on teada, et tetrede arvukus hakkas vahenema tiheda inimasustusega piirkondades, oli 20. sajandi algul meil tetrede arvukus veel vaga suur. Selle kohta naide Viljandimaalt [8]: ?Kui tahetakse linnurohkusest selget kujutlust saada, siis lubatagu markida, et 1904. aastal uks moisaharra noor vosu uksinda ule saja tedre koju toi, lastud kahe paeva jooksul oma isa sunnipaeva puhul.?

20. sajandi esimesel poolel meil tetri veel ei loendatud, kuid Erik Kumari rikkaliku kartoteegimaterjali pohjal ei paista tetrede arvukus vahemalt kiiresti kahanevat. Ent sajandi teisel poolel vahenes arvukus juba vaga ilmselt. 1970. aasta kevade uldloenduse jargi oli meil ligikaudu 39 000 tedrekukke. Aastate 2002?2007 kevadiste arvukushinnangute jargi on meil 6000?10 000 tedrekukke. Nii et tetri on selle aja jooksul jaanud ligi viis korda vahemaks.

Tedre ulevabariigiliste loenduste (1970?1985) ja seire (1978?2007) andmetest on naha kaks tugevat arvukuse kahanemisaega: aastatel 1974?1979 ja 1999?2004. Tousuaastaid ei jargnenud, kumbki madalseis jaigi pusima.

Praegu on teder Eestis levinud kogu mandrialal ja koigil kolmel suuremal saarel. Metsislaste sigimisbiotoopides on viimase 30 aasta keskmiseks asustustiheduseks augustikuus hinnatud 3?4 lindu uhel ruutkilomeetril. See on vaiksem kui Soomes ja Pihkva oblastis ning sarnane Leningradi oblasti andmetega. Latis on tetri pisut vahem kui meil.

Eestis ohustavad tetre ennekoike elupaikade havimine ja nende kvaliteedi halvenemine ning vaenlased ? rebane, metsnugis, kahrik, metssiga.

Kaitse. Paljudes Laane- ja Kesk-Euroopa riikides on teder kantud rahvuslikesse punastesse raamatutesse. Euroopa Liidu linnudirektiivis leiame ta lisadest I, II/2, III/2. Eestis on teder 3. kategooria kaitsealune liik ning tema jaht on keelatud.

1. Angelstam, Per 1983. Population dynamics of tetraonids, especially the black grouse Tetrao tetrix L., in boreal forests. ? Acta Univ. Upsal. Abstrs. Uppsala Diss. Fac. Sci., N 675, 33 p.

2. Fischer, Jacob Benjamin 1791. Versuch einer Naturgeschichte von Livland. Koningsberg.

3. Hueck, Aleksander Friedrich 1845. Darstellung der landwirtschaftlichen Verhaltnisse in Esth-, Liv- und Curland. Leipzig.

4. Hupel, August Wilhelm 1777. Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland II. Riga.

5.Janossy, D. 1976. Plio ? pleistocene bird remains from the Carpatian Basin. 1. Galliformes. ? Aquila, 82, 4: 13?36.

6. Kelch, Christian 1695. Lieflandishe Historia. Revall.

7. Klaus, Siegfried et al. 1990. Die Birkhuhner. Die Neue Brehm-Bucherei.

8. Melso, K. (Michelson) 1935. Pilte ja malestusi Paala kallastelt. ? Loodusvaatleja 6, nr. 3: 79?85.

9. Потапов, Роалд Л. 1985. Семейство тетеревиные (Tetraonidae). Фауна СССР. Птицы, т. 3, вып. 1, ц. 2.

10. Short, L. L.1967. A review of the genera of grouse (Aves, Tetraonidae). ? Amer. Mus. Nov. 2289: 1?39.

11. Storch, Ilse 2000. Grouse: Status Survey and Conservation Action Plan 2000?2004. The World Conservation Union.

12. Swainson, W., Richardson, G. 1831. Fauna Boreali-Americana 2. London.

13. Viht, Ene 1987. Teder. Tallinn, Valgus.

14. Vos de, G. J. 1983. Social behaviour of Black Grouse, an observational and experimental field study. ? Ardea, 71: 1?103.