I.
Intelligentsi all moeldakse rahva haritud kihti, neid, kes otseselt voi kaudselt, aktiivselt voi passiivselt votavad osa rahva vaimsest elust. Intelligentsi kandvama osa moodustavad korgema haridusega isikud, nn. akadeemiline haritlaskond. Siit peavad tulema rahvale vaimsed juhid, ideoloogid, vaimuaristokraatia. Selles ringkonnas tousevad uued ideed, uued sihid, mis vaimustavad ning elustavad rahvast.
Intelligents, omades laiemat silmaringi ja tundes, et rahva joud peitub tema uhtluses ning harmoonilises rahvusluses, moodustab ainsa uhiskondliku koondise, mis on vaba seisuslikust ning klassilisest hingeelust. Ta on rahvuse geeniuse, rahvusliku loomingu kehastajaks. Tema ulesanne on tootada umber oma peaajus see toormaterjal, mis hoovab rahva hingest, puhastada ning rikastada seda teiste rahvaste kultuuriga ning anda seda vaimlise varana tagasi oma rahvale.
On seeparast taiesti arusaadav, miks rahvust ei voi olla ilma intelligentsita. Kultuur, rahvus- lik uhtekuuluvus, rahvuslik iseteadvus, need koik pole moeldavad intelligentsita.
Milline tahtsus intelligentsil rahva elus on, seda naeme eriti piltlikult ka oma rahva ajaloost. Meie rahvas ?arkas” alles siis, k u i tousid ta seast esimesed haritlased. Enne oli ainult hall mass, maarahvas. Intelligents ja tema juhid olid need, kes kasvatasid meie rahva riiklikule iseseisvusele, kes andsid ideoloogia meie riiklikule olelule. Et meie rahvas saatuslikel 1917.?1919. a. end leidis ja suutis organiseeruda ning ei uppunud Vene revolutsiooni keerises, see oli meie intelligentsi teene. On oige, et vabadussojas terve meie rahvas oli kangelane, kuid kangelased olime olnud juba 700 a. eest Lembitu paevil, kuid siis ei osanud eestlased endid organiseerida. Nuud aga seisid rahva eesotsas suured soja- ning riigimehed, ja nende organiseerimisanne koondas osavalt rahva joud vabadusvoitluseks. Samuti suur maareform, mis lahendati seaduslikult ning mis loi aluse vabale talupojakihile ja puhkis ule oo minema baltisaksa feodaalkorra jaanused, oli jallegi eesti noore intelligentsi too. Samuti meie 1920. a. pohiseadus, ka selle loi meie intelligents, ?koikumatus usus ja vankumatus tahtes luua ja arendada riiki, mis on rajatud oiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja valisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele polvedele nende uhiskondlikus edus ja uldises kasus”. Intelligents, kes oli veel eluvooras, kuid ules kasvanud Vene isevalitsuse surve all ja tundes vabaduse ning enesemaaramise suurt vaartust, tahtis oma rahvale anda parimat. Kuid tegeliku elu kogemuste puududes vottis intelligents liiga platooniliselt riigivalitsemise kunsti. Ta unustas, et t e m a peab valitsema, et tema on rahva peaaju, et tema peab valvel seisma uldriiklike huvide eest. Olles hariduse saanud Vene liberaalsetes, kuid eluvoorastes ulikoolides ning holjudes teoreetiliste targutuste vallas ning seistes eemal olude sunnil riikliku elu juhtimisest, osutus iseseisvuse saabudes meie intelligents liiga vahe ette- valmistatuks tegelikule riiklikule toole. Meie intelligents sai demokraatia pohimotteist nii aru, et rahvas, mass, peab riiki ka tegelikult valitsema. Terve voim oli riigis antud riigikogu katte. Valitsus allutati absoluutselt seadusandlikule voimule. Tasakaalustav voim puudus taiesti. Riigikogu, mida valiti ultrademokraatlike kihtide esindajaks ja nende huvide labisurujaks, uldriiklike huvide arvel… Selle tagajarg oli, et riiklik tudimus vottis maad, et aktiivsemad, iseseisvamad ja idealistlikuma arusaamisega kodanikud suruti riigi juhtimisest ikka enam eemale. Riiklikud huvid ahvardasid kaduda kihihuvilises demagoogias ning korruptsiooni udus. Silmapilgu ?saamahuvide” tuhinas oldi valmis eestluse huve unustama. 12. marts 1934. a. sai siin murrangumomendiks ning praegu tahame uskuda ja loota, et Eestis jalle uldriiklikud ning eestluse huvid on esi- kohal. Uhtlasi tahaks loota, et meie intelligent- sil nuud 15-aastase kurva oppetunni jargi peaks selge olema, kui hadaohtlik on riigile, kui intelligents on loid ja ei tunne oma ulesandeid riigi ning rahva ees.
II.
Ukski ulesanne pole teostatav ilma ageda voitluseta ning uhtki voitu ei saavutata ilma organiseeritud joupingutuseta. Et olla teadlik oma ulesandeis, et orienteeruda oma riigi elulistes kusimustes, selleks vajab iga rahvajuht pohjalikku mitmekulgset ettevalmistust. Suured ideed sunnivad tarkades peades ning suuri asju voivad korda seada ainult targad pead. Intelligentsi vaim peab olema terav, sademeid peab see pilduma, rahvast peab see kaasa kiskuma, veel enam ? ta peab rahva sulatama kokku uhtlaseks tervikuks, et kaitsta riigihuve. Intelligentsi tosisem relv on tema vaimu teravus. Seda ei saavutata aga muidu, kui jarjekindla, pusiva ning pohjaliku teadusliku tooga. Inimese suurim vaenlane on pealiskaudsus. Eriti hadaohtlik on uhiskonnale poolharitlane. Olles voordunud fuusilisest toost ning voimetu voistlema teistega vaimsel alal, jaab ta eluvoitluses teistele jalgu. Siit tema vaiklane kadedus, irisemine, rahulolematus uhiskondliku korraga. Riigikorra kukutajaid kupseb harilikult rohkesti poolharitlaste ridades.
Meil Eestis hadaldatakse tihti haritlaste uleproduktsiooniga, kuid toeliselt on hada meil just poolharitlastega, kes ulikoolist endid konspektide abil labi vedanud ning kellel teadusliku too pohjalikkusest pole aimugi. Meil on sadade viisi uksikute alade kohta ulikooli lopetanuid, kuid tosise ettevalmistusega spetsialiste on nende seas vaid uksikuid. Tanini on ulikoolimehed etteheiteid teinud keskkoolile, et see ei valmistavat noori inimesi hasti ulikoolile ette, kuid ulikoolil endal tuleks tosisemalt jarele kaaluda, kuidas oppetoosse rohkem distsipliini ning pohjalikkust tuua, muidu ujutame endiselt oma maa poolharitlastega ule.
Meie vorsuva intelligentsi tahtsam ulesanne seisku selles, et ta hakkaks teaduslikku tood tegema pohjalikumalt kui vanem polv on seda teinud.
Kuid teaduslik too on edukas ainult siis, kui selle tegijal on hinges teatud moraalse ning vaimse jou tagavarad. Kui ta on elujaatav, optimistlik, kui ta tunneb end saatusest kutsutud olevat valitsema peremehena oma riiki ja teenima oma rahvast suurte rahvuslike sihtide nimel. Meie vanemal polvel on tihti puudunud rahvuslik iseteadvus, rahvuslik motlemine ning enesevaartuse tunne. Nende rahvuslus avaldub tihti ainult sonades, kuna tegudes patustatakse hoolimatult eestluse pohimotete vastu. See tuleb sellest, et vana polv oli kasvatatud vooras vaimus, ta oli lahti kistud omast rahvast. Ta vaatleb eestluse peale balti-saksa vaatenurgast, tal pole tihti usku oma rahvasse. Siit siis abitus, rahvuslike huvide ignoreerimine ja eestluse positsioonide norgendamine mingisuguse ebamaarase ?oigluse” nimel nende kasuks, kellel iialgi mingit oiglust meie rahva jaoks pole olnud.
Meie, noored, tunneme aga endid peremeestena selles riigis, mida on loonud meie sangarite veri ning riigimeeste tarkus. Me ammutame oma joudu ning iseteadvust oma rahva hingest. Uurides oma rahvast, tema iseloomu, vaimuvara, leiame, et tema vaimsed omadused pole millegagi madalamad kui Laane-Euroopa rahvail. Olles kindlas kontaktis oma rahvaga, elades kaasa lahutamatult tema roomud ning mured, ei voi aga me silmapilgukski unustada, et rahvas on tugev ainult harmoonilises uksmeeles ja oma tervikus. Eksivad need, kes Eesti tuleviku kindlustajaid naevad ainult talupojakihis ning kes seda kihti tahavad eelisoigustada ja soodustada teiste kihtide kulul. Pole kahtlust, et talumees on rahvusliku urgjou sailitaja, temast voolab valja terveid ja tugevatahtejoulisi isikuid, tema on see jouallikas, kust intelligentsi ridadesse valgub uut verd. Kuid hoolimata koigest sellest ei suudaks talupojakiht uksi riiki kanda ja valitseda, olgugi et meil 15 a. moned ideoloogid vastupidist on puudnud jutlustada. Tegelik elu ise aga naitas, millised kurvad tagajarjed saarasel uhekulgsel kihikultusel riigi suhtes voivad olla. Intelligents on see, kes korraldab rahvusliku voitluse rinnet, kes on kutsutud organiseerima oma rahvast, andes talle vaimse mina ning rahvusliku iseteadvuse. Intelligents on see, kes riiklikud huvid seab esikohale. Rahvuslikus voitluses on aga meie oludes nii harilikul kodanikul kui intelligendil molemal asendamatu ulesanne: uks on staap, teine on sojavagi. Nende uhine voit on voimalik ainult uhise koostooga.
III.
Inimsoo ajalugu maaritlevad tahtsas ulatuses raskused, milliseid tal tuleb voita. Need raskused esitavad meile teatud ulesandeid, mida tuleb lahendada, kui ei taheta kaduda. Raskusi ning vastavaid ulesandeid on igal rahval. Nende raskustega voideldes kujunevadki vastavad rah- vuslikud ning riiklikud ideaalid.
Iga teadliku rahva tahtsaim ulesanne on sailitada oma olemist, vabadust, omapara. Selle eest voideldakse, surraksegi.
Meil, eestlastel, tuleb voidelda koigepealt oma karmi loodusega, tuleb muuta oma kodumaa pind tootvaks ja asustamiskolblikuks. Siin on tarvis suurt tood ning suuri teadmisi, et luua meie rahvale uusi elamisvoimalusi. Teadliku ning sihikindla tooga, mida peab juhtima ning korraldama riigi abil meie intelligents, voiksime ruumi luua veel paarile miljonile eestlasele kodumaal. See on suurim ulesanne, mis ootab meie tousvat intelligentsi.
Meie pollumajandus on teinud suuri edusamme, aga uhtlasi ei saa salata, et suure edu korval on tehtud ka palju vigu, et mitmedki kalkulatsioonid olid ekslikud. T e a d u s l i k alus on mitmel puhul osutunud norgaks. Samuti meie toostus, kaubandus, uhe sonaga terve meie majandus on kannatanud juhuslikkuse ning pinnapealsuse all. Oleme uisapaisa siin ning seal katsetanud ja kallist kooliraha maksnud, kuna resultaadid on norgad. Voime utelda, et uhelgi teisel alal polnud me vahem riiklikuks iseseisvuseks ette valmistatud, kui majanduses. Ja veel praegugi on meil tosine poud majandusmeestest. Selle tottu valitseb majanduslikul alal meil sihikindlusetus, juhuslikkus. Oige poliitika on aga olulisemaid kusimusi poliitilise iseseisvuse sailitamise alal. Meie ulikooli majandusteaduslik osakond pole tanini kuidagi nimetamisvaarselt suutnud kaasa aidata meie majanduse korraldamisel ning umberloomisel. Aga ega siin abi ei maksa kuskilt mujalt loota, kui endi kaest. Meie lootused on noorte peal: noorus peab andma meile uusi joude, mehi, kes vaimustatult tahavad Eesti riigi ja rahva kasuks tootada. Toopold on siin lai ja sadu ning tuhandeid haritlasi voime rakendada hea organisatsiooni juures majanduslikke vaartusi looma. Nii siis noored ? arge kartke, et teil pole tood. Kodumaa vajab teid, kuid pange oma vaim toole, ?valitsege maad ja saatke seda eneste alla”, arge lootke ainult vanade peale, sest ei saa koike nendelt nouda. Iga uus polv peab tulema uue energiaga, uute sihtidega.
Aga veel tahtsam ulesanne on intelligentsil taita poliitilise iseseisvuse sailitamisel. Iseseisvus ja omariiklus nouab vaimu, kultuuri, ideid, nouab tulise sudamega patriootilist intelligentsi. Riiklikku propagandat ei tehta ainult otseselt. Kirjanikud, kunstnikud, opetlased igalt elukutselt peavad olema riikluse teenistuses. Koik nende looming peab kandma rahvuslikku ilmet. Luhikese iseseisvuse valtel on meie kirjandus ning teadus naidanud suurt tousu. Lugedes Tammsaare rahvuslikku suur- teost ?Tode ja oigust”, avastame hulga uusi eestlase iseloomu omaparasusi. Kuid kui palju suurt ning vagevat eestlase hinges ootab veel kirjanikku!
Meie kool elab labi praegu suurt murrangut. Oleme uhel arvamusel, et kool peab noorsoos kasvatama algatusvoimet, julgust, optimismi, patriotismi. See poolharitlaste poolt loodud ilmakodanlust ohutav kool, mis loodi vabariigi algaastail ja kus laste hingest katsuti koik suur ning mehine valja juurida ning istutada sinna haletsemist ning klassivaenu, saarane kool polnud eesti kool. Meie rahva iseloomu tusedam joon on individualism, ning seda vaba ja julge mehe kandvamat joont arendagu ja kasvatagu meie kool, juhtides noorsugu korgete eeskujude poole ja andes talle tulise loova vaimu. See vaim suudab meid edasi aidata koigis raskusis, mis saatus ka meile ei valmistaks.
Timotheus Grunthal
Uliopilaslehest nr. 11/1934