???? ????? 1. Vaga paljudes tanapaeva filosoofilistes ja ideoloogilistes vooludes ning vaimuteaduslikes teooriais tarvitatakse dialektikat kui mingit eri meetodit. Voiks isegi oelda, et dialektika on tanapaeval peaaegu moeasjaks saanud. Kuid olgu kohe margitud, et kaugeltki mitte koik, mis moes on, ei tarvitse olla mooduv ja kaduv. Moesolevad mottevoolud ja motlemismeetodid sisaldavad kull sagedasti moningaid ebakriitilisi […]

???? 1 eset maaratut kirjandustoodangut, mida iga nadal ja kuu ja aasta paastab esile inglise trukimasinate alt, naib aina suurenevat naisautorite teoste arv. Ukski inglise kir­jandusest huvitetu ei paase neid jalgimast. Koigil aladel, kaasa arvat puhtaim teadus, tuleb naistelt soliidseid lisandeid, kuid esikohal on ilukirjandus, eriti romaan. Isikliku elu pisidetailide, emotsionaalsete varjundite ja impulsside jalgimine, […]

?? ??? urgi-bulgaaria- ja hiljem idakultuurilise soome-ugri rah­vana asusid ungarlased X sa­jandil Doonau orgu oma praegusele asukohale. Maa vallutati vurst Arpadi juhtimisel. Riigi rajamine aga on uhenduses esi­mese kroonitud kuninga, Istvani nimega, kelle katoliku kirik hiljem kuulutas pu­haks ja keda seeparast tuntakse ajaloos Puha Istvani nime all. Ungarlaste teadvuses elab ta aga esimese ungari kuningana […]

?? ?? ? Koneldes antiikaja rahvastest motleme esijoones hellenitele ja roomlastele. Tanapaeval tuleb aga siiski osalt moelda veel kolman­dale rahvale, kes oma kultuuriliselt asendilt asetseb teataval maaral hellenite ja roomlaste vahel, olles ise saanud mojustusi Hellaselt ja mojustanud omakord Roomat, – nimelt etruskidele, kellede kul­tuuri uksikalade kokkuvotlik valgustamine ongi kaesoleva artikli ulesandeks. Etruskide kultuuri uurimine […]

?? ? Jakob Hurda ajakirjanduslik tegevus muidugi ei oma meie moodunud sajandi kultuurielus nii keskset tahtsust nagu tema teised tooharud, kuigi ta oma sellealalistegi kavatsuste, alga­tuste ja ka tegeliku argitoo juures oli apardustest hoolimata taie innuga ligikaudu kummekond aastat. Ta ei olnud igatahes ka ajakirjanikuna mitte kaugeltki selline keskmine arkamisaja tegelastuup, kellele olud paratamatult peale […]

???? es on oige romaanikirjanik? Selle kusimuse tostis paeva­korrale prantsuse noorema polve kirjanik Jean-Paul S a r t r e oma erakordselt mottetiheda ning peaaegu skan­daalselt terava artikliga Francois Mauriac’i romaanisusteemi ule, mis ilmus Nouvelle Revue Francaise‘i veeb­ruarikuu numbris. Sartre suudistas Mauriac’i, kes on uldiselt imetletud uhe tanapaeva parima romaanikirjanikuna, ei milleski vahemas kui eksimises […]

?? ? Praegu voib haritud Euroopa inimeste puuetes silma­paistvat vaimlist voolu margata, mis oma sihile pohjendust leidis Nietzsche poolt. Voimupuue – Wille zur Macht, mis uliinimese kaudu ennast labi viib ning mis oma teokstege­misel juhtsona ?werde hart” – saa kalgiks, hoolimatuks – tarvitab. See oleks Nietzsche opetus inimesesoole. Euroopa poliitikas ja tegevas elus on opetus […]

?? ???? Jargnev kirjutis pidi esialgse kavatsuse jarele sisaldama teateid Fr. Rob. Faehlmann’i elamute kohta Tartus. Ent tutvumisel Faehlmann’isse puutuvate arhivaalidega leidus nii mondagi muulaadilist materjali, mille avaldamine voiks valgust heita lugupeetud kirjaniku ja arsti elukusimustesse, mis senini pole veel kullaldast lahendust leidnud. Elamute jalgimine sunnib kronoloogi­lises jarjekorras, mille vahele lukkub siin-seal muude nahtuste markmeid. […]

?? ? Prantsusmaal valitseb vastuolu kahe generatsiooni, maailmasojaeelse ja parastsojaaegse vahel. Esimese moodustavad need, kes soja puhkemisel olid kolmekumneaastased voi vanemad, kelle ideaalid jarelikult olid juba fiksee­ritud. Teise kuuluvad need, kes siis olid kahekumneaastased voi nooremad ja kes seega loid oma vaartuste susteemi parast katastroofi. Minult voidakse kohe kusida: Kas need kaks ruhmkonda on toe­poolest […]