?? ???? I. Uks tahtsamatest meie kodumaa ajalooraamatutest Lati Hendriku ?Liivimaa kroonika” korval vanema aja kohta on Balthasar Russowi ?Liivimaa kroonika”. Kuna Lati Hendrik oma kirjatoos neid ainult risti­usu algusega meie maal ja Liivi- ning Eestimaa heit­misega sakslaste voimuse alla ise oma nagemise jarele tutvustab, on Russow oma kasitlusalaks pikema ajajargu votnud. Ta algab oma […]

????? Mottekilde Pax hominibus bonae voluntatis Vulgata, Lucas 2, 14. ? ??? ?? 1. Η e a? t a h e. Viimasel aastakumnel maailma tahtsamaks kusimuseks on saanud hea tahte probleem. Ja kui ?hea tahe” meie paevil muutub otse moesonaks ning vahetatakse ideeliseks peenrahaks poliitikute ja peo­konelejate poolt, kes selle all enamasti moistavad midagi muud […]

???? ? 9. veebruaril 1931 (28. jaanuaril v. k. j.) malestab kirjandushuviline maailm Feodor Dostojevski 50-aastast surmapaeva. Meil Eestis ei ole ajast tingitud pohjusil seni osa voetud geniaalse eritleja uurimisest, kuigi Dostojevski on positiivselt mojutanud meiegi tunnustatumaid pro­saiste. Kuid meiegi ei saa ignoreerida ega peagi ignoreerima suurvaimu, kelles vene hing – mitte vene vaim, sest […]

?? ? Oleme ju uldiselt tuttavad vaitega, et laanemeresoomlased on oma praegustele asukohtadele nihkunud ida poolt. Nendest soom­lased vanemate seisukohtade jargi olla siirdunud Soome a. 500-800 p. Kr., osalt vee-, osalt maateed Eesti ja Loode-Vene alalt. Need Μ. A. Castren’i, Y. Koskinen’i, J. R. Aspelin’i ja W. Thomsen’i poolt esitatud seisukohad vottis umberhindamisele Soome muinas­teadlane […]

?? 1. Iga hariliku sureliku, ?keskmise inimese” toiming teda umb­ritsevas ilmas on sisuliselt kull mitmekesine ja keeruline, vor­miliselt aga siiski vaga lihtne. Inimese kogu olemus on liikvel, tootamas, et enese olemasolu kindlustada: umbritsevate vaenulikkude joududega voidelda, elamislahedusi luua ja – oma sugu maa peal laiali laotada. Inimese igapaevased elamused esinevad kirjuna poimitusena vajadustest ja nende […]

?? Uhes oma asjailmunud esseedekogus Aldous Huxley kirjeldab oma kujutlemislaadi: ?Olen vaga puudulik visualiseerija. Tahte­pingutusega suudan oma vaimusilma ette manada keskmise selguse ja elavusega kujusid. Kuid kujud ei ilmu minu ette spontaanselt. Motlen harilikult sonades, mis sisaldavad selle asja analuusi, mille paale ma motlen. Vahel minule isegi tundub, et motlen vahenditult selle analuusi varal, ilma […]

?? ? 1 Viimase kumnekonna aasta jooksul kirjanduslikud heitlused meil on olnud juhit peamiselt ainestiku ja maailmavaateliste kusimuste valdkonda. Teiste sonadega, on domineerinud sisualaliste probleemide kasklus vastukaalus eelnenud ajastu vormilistele huvidele. Ja pealetungi suunas on joutudki usna pohjalikkude muudatusteni: on saavutet taielik eluoigus varem keelu all olnud kularealismile ja uhes sellega muule lokaalselt ilmestet ainestikule […]

?? ? Silmapaistev on uuesti arganud huvi eesti ajaloo vanema ajajargu ja tema tahtsama kronisti vastu. Mitte ainult Tartu ulikoolis pole kroonika mitmeti kasitatud viimastel semestritel – lugu on koguni sarnane ka Riias, lati ulikoolis, kus kroonika soelumine ka ulikooli opekavasse ulesvoetud. Ja seda taie pohjusega: mitte ainult arusaadavalt uuesti arganud rahvuslik-poliitilise huvi parast; ajajark, […]

???? 1 Iga Eesti kirjanik, kes ei nojatu valiseeskujudele, vaid loob ise­seisvalt, on touparane ning rahvuslik kirjanik. Isegi sellisel juhtumil, kui ta ideeliselt eitab rahvust ning omariiklust, omab tema looming rahvuslikke ning touparaseid tunnuseid. See koik muidugi maksab ainult talendi kohta. Sulesorkijad voivad juubeldada eestlust voi in­ternatsionaali, kummalgi juhtumil ei tule nad rahvuslikus loomingus arvesse. […]