(Eksistentsifilosoofia Saksas) I.?? K. JASPERS 1 1927. a. ilmus trukist Martin Heideggeri teose Olu ja aeg (Sein und Zeit) esimene pool. Raamatut oodati kaua, sest ta Marburgi uli­kooliloengute kaudu levis filosoofilistes ringkondades uudiseid, mis pohjustasid arevust. Raamatu ilmumine veel suurendas arevust ja tekitas liikumise, mis kujunemas vooluseks. Autori suurt endausaldust, mis ei pretendeeri vahemale […]

  Gustav Suitsu 50-nenda sunnipaeva puhul 1 Ei olnud rikas see kirjavara, mille leidis eest eesti koolinoor, keda 1900. aasta paigu huvitas voorkeelsete opikute ja voora klassika kor­val ka omakeelne raamat. Ja sellelegi vahesele, mis leidus, polnud kerge laheneda. Kool omapoolt ainult takistas, voorutas ja keelas sellist huvi. Omapead orienteerumine oli aga vaevarikas ja kandis […]

  1. Joudnud 70. eluaasta kunnisele, paneb Kampmaa enesest konelema oma too ja tegevusega ning selle osaga, mis ta on eten­danud aastakumneid pioneerina mitmete eesti vaimse omakul­tuuri alade viljelemises. Tervenisti 49 aastat on ta vahetpida­mata ruhmanud mitmekesises tegevuses. Andudes mingile ulesandele, ta on suvenenud sesse pohjalikult ja innuga.?? Nii on ta teotsenud opetajana, kirjandusloolasena, ajakirjanikuna, […]

  Kes M. Kampmaad tunneks ainult nao jargi, ei saaks ta pal­gest, ruhist, norkumatust sammust kuidagi valja lugeda korgesse ikka sammuvat kirjameest. Ka see, kes vanaduspiiri polgava Kampmaa kuju taga midagi teab ta elutoost, kusib tahtmatult: kas toepoolest juba 70-aastane? Nagu ta tarmukas kehalik kogu pole vajunud vanaduse vimma, nii pole ka ta viljakas vaimuvirkus […]

  Meie luurika on Noor-Eesti aegadest peale olnud uks meie kultuuri suurimaid varasid. Vaevalt saab seda seletada muuga kui meie rahva erilise andekusega sellel alal – seda oletama paneb juba meie rahvaluule suur rikkus. Ka muudel aladel tuurime kord vahema, kord suurema hooga edasi, ega voi oelda, et meie teadus, meie romaan, meie novell ei […]

  1. Korvuti Masingu, Faehlmanni ja Manteuffeliga voime lugeda Kreutzwaldi meie proosastiili esimeste teadlikkude aren­dajate hulka, kelle juurest viib pidev areng tanapaevani. Oma mitmekesise ning laia proosaloominguga avaldas neist Kreutz­wald kahtlemata koige suuremat moju.?? Kreutzwaldi stiililaadi lahem iseloomustus pakub seeparast huvi juba meie uuema proosastiili esimese arenguetapi maaratlusena. Kreutzwaldi mitmepalgelisest loomingust, kus opetlikud raamatud vahelduvad […]

  Kui Noor-Eesti jarel hakkasime omandama ?enam euroopalist kultuuri”, sattusime ikka enam ka selle voitluse keerisesse, mis Eu­roopas praegu kultuuri umber kaimas. ?Diferentseerumise” huudso­naga hiivas Noor-Eesti ise voitluslipu ules ja lahing ei jaanud vastu votmata. See voitlus pole sest saadik kunagi lakanud, vaid on ainult kujusid vahetanud. ?Esteedid” ja ?lohe”, ?eliit” ja ?mass”, vaimulahedus” ja […]

  1 Jarjekordse toena tuleb mulle taas meele Goethe vana oeldis: ?Alles Gescheite ist schon gedacht worden, man muss nur versuchen, es noch einmal zu denken”, kui ma jalgin orbiitlaste-pohjakaarlaste pingutusi teha vahet vee ja vee vahele, s. o. pohjakaarlaste ja teiste kirjanikkude vahele. Veel kord moelda, see on kirjanduslik aus tahe, kirjan­dust edasiviiv vajadus, […]

  Reportaa? C R. Jakobsoni kirjavastuseist “Sakalas” 1878-1882. Meie vanemas ajakirjanduses, harilikult lehe viimasel tekstikuljel, leidub peenekirjaline eriosakond pealkirjaga ?Kirja­vastused”. Siin peab toimetus sidet oma kaastoolistega. Need vastused on enamasti luhikesed teated kaastoo kattesaamise, avaldamise voi mitteavaldamise kohta, aga uks ja teine nende korval on ka originaalsem ja sisukam. Esmakordne lugeja jaab arvatavasti ullatatult peatuma […]

  William? Shakespeare:?? Macbeth. Tolkinud Ants Oras, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929. 111 lk., hind 1 kr 75 s Kaas Kivit’ilt. Ullatavalt rohkearvuliste tolketeostega inglise keelest on rikastunud meie raamatuturg viimaseil paevil. Uusimast kirjandusest on ainult EKS’i kirjastusel asja ilmunud tolkeid O. Walde’ist, H. G. Wells’ist ja J. Galsworthy’st. Koigi nende vaartuslikkude teoste korval […]

  1 Ajavahemik sajandite poordepunktist kuni tanapaevani, mille kes­tes on teotsenud nuud juba ule 50. eluaasta kunnise astuv Gustav Suits, on harukordne oma sisu ja sundmuste poolest. Tule ja verega on kondinud saatus selle kolme aastakumne kestes ule meie ajaloo jalgu heidetud Maarjamaa. Pidevate sodade, revolutsioonide ja ras­kete siseheitluste keerisest lahti koorunud toelikkus: see on […]